ERR.ee ARUTELUSAADE: oleme iseseisvuse taastanud, aga okupatsioonist täielikult taastunud veel pole ({{commentsTotal}})

Juunis 28 aastat tagasi sai alguse öölaulupidude traditsioon. Selle sündmuse tähistamiseks toob ERR.ee teieni rahvusringhäälingu ja Okupatsioonide muuseumi arutelusarja “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” kolmanda osa. Marju Lauristin, Mall Hellam, Ville Jehe ning Aro Velmet mõtisklevad selle üle, millest algas ja mida tähendab Eesti iseseisvuse taastamine ning kas see töö on tänaseks tehtud.

ERR.ee arutelusaadet on võimalik vaadata artikliga liidetud videost. Noppeid arutelust:

Marju Lauristin, Euroopa parlamendi liige (SDE)

Mäletan küll seda hetke, kus ma põhiliselt kartsin. See ei olnud kartus enda pärast, vaid see oli võimalus, et kui sul on kolmandik Eesti rahvast ühes kohas [1988. aasta sügisel Lauluväljakul -toim] koos ja see satub otsese militaarrünnaku alla ning sa oled selle eest vastutav, sest sa oled selle korraldanud…

25 aastat hiljem oleks aeg välja saada sellisest suhtumiste ringist, kus jagatakse peamiselt emotsioone. Me ei teinud omal ajal kindlasti kõike õigesti – see ei ole võimalik –, aga kõike valesti me nüüd ka ei teinud. Pole õigus neil, kes väidavad, et mitte midagi ole muutunud.

Küsimusele ”Kas me oleme iseseisvuse taastanud?” vastaksin ma, et jah, me oleme iseseisvuse taastanud küll, aga me oleme iseseisvuse taastanud ajal, kus sellist iseseisvust, millest unistati – et iga riik on eraldi iseseisev – Euroopas enam ei olnud. Siis oligi nii, et meie suurim siht oli ühineda Euroopa Liitu. Ja see oli väga õige samm, sest ilma selleta me ei oleks praegu kaugemal kui Moldaavia.

Praegu meil enam ühist sihti ei ole, aga meil võiks olla mingi tundmuslik puhang või pilt sellest Eestist, mille nimel me oleme kõik valmis üksteisega koos töötama. On tähtis, et me saaksime välja võitluslikust hoiakust ja jõuaksime töisesse hoiakusse.

Vabaduse mõte on vabas ühiskonnas hoopis midagi muud kui orjastatud ühiskonnas.

Praegu on meie kõige suurem oht rahulolu stiilis, et ah, oleme siis [elatustasemelt] see 2/3 Euroopa keskmisest – meil on ju nii hästi võrreldes sellega, et meil oli nii halb… Niipea kui me sellele libedale teele läheme, kaob meil ära ambitsioon.

Ville Jehe, ettevõtja

Minu põlvkonna ettevõtjatel, kes polnud nomenklatuuri kuulunud direktorid ega pärinud ka midagi vanematelt, ei olnud ühtegi õpetajat. Nad said vabalt teha kõike – mis on väga sarnane start-up-firmade kultuuri, mis on Eestis väga positiivselt uuesti levinud.

Täna me millegipärast eeldame, et vabaduse tunne peaks olema meil kõigil ühesugune, aga see on kõigil absoluutselt erinev.

Majanduslik vabadus on üks suur illusioon. Paljud inimesed arvavad, et neil ei ole majanduslikku vabadust ja et koos majandusliku vabadusega saabub ka mingi üldine vabadus. Vaeste inimeste protsent, kes arvavad, et nad on oma vaesuse orjad, on sama suur kui rikaste inimeste protsent, kes peavad end oma rikkuse orjadeks.

Võtame Eesti noortelt nädalaks ära Facebooki – ja vaatame, kas nad tunnevad ennast vabalt. Ei tunne! Nad on ehitanud endale illusoorse maailma, kus on mingid väärtused, mis tekitavad neis vabaduse tunnet ja nii kui selles maailmas tekib muutus, tekib neis tunne, et nad on orjastatud siia füüsilisse maailma väljaspool virtuaalset ning seetõttu ei ole nad vabad.

Iga muutus saabki ainult stressis tekkida. Tänu sellele me olemegi vabad, et meil oli stress. Minu poolest võiks kogu Eesti rahvas rohkem stressis olla.

Aro Velmet, ajaloolane

Me mäletame 1990ndatest võitjate põlvkonda, aga on oluline meeles pidada, et seal, kus on võitjate põlvkond, on ka kaotajate põlvkond.

Ma tahaksin, et taastumise perioodi vaadataks kaleidoskoopiliselt, ajalooliselt, mitte mütologiseerivalt või nostalgitsevalt.

Otse loomulikult meie ajalugu mõjutab meie tänapäeva. Oleks absurdne väita, et me suudame nullist luua kõik need institutsioonid, mida Lääne-Euroopa või Põhjamaade demokraatlikes riikides on sajandi vältel peenhäälestatud, 25 aastaga. Samamoodi oleks absurdne väita, et kultuurilised harjumused, mis on 50 aastat valitsenud, kaovad üleöö ära, kui riigikord vahetub.

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juht

Tuleb teadvustada, et vabadus käib koos vastutusega – mis seab kohe raamid, aga vabadus ilma vastutuseta ei toimi. Seetõttu me peame kogu aeg rõhutama, kontrollima ja monitoorima, kas meil on olemas vabaduse põhialused. Sellest lähtuvalt tuleb ka hinnata vabaduse määra, nõrkust või tugevust.

Vabadus on pidevalt arenev nähtus, pole olemas mingeid kindlaid aluseid, mille põhjal väita, et see on valmis. Nagu elu areneb, areneb ka vabadus – ja teatud määral see alati ka raamistab sind.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: