Maaelukomisjoni esimees Padar: maanteeameti füüsiline kohalolek on äärmiselt oluline ({{commentsTotal}})

{{1465218433000 | amCalendar}}

Maanteeamet kaalub ühe variandina, kas sulgeda ameti bürood Jõgeval, Põlvas ja Valgas. Otsus tehakse teatavaks järgmise kuu alguses. Ümberkorralduskava arutati maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate osalusel täna riigikogu maaelukomisjonis, mille liikmed leidsid, et büroode koondamine mõjuks maapiirkondadele halvasti.

Riigikogu maaelukomisjoni tänasele istungile oli kutsutud ka maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi. Ta ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et Jõgeva, Põlva ja Valga büroode asjus kaalutakse nelja varianti.

"Esimese variandi kohaselt ei toimu mingit muudatust, teise variant on, et toimub väga kardinaalne muudatus ehk büroo suletakse. Kolmas variant on see, et büroo jätkab teenuse osutamist samas mahus, kuid teatud päevadel nädalast ja neljas ehk Rapla variant on, et büroo töötab eelbroneeringute alusel," selgitas Telliskivi.

Tema sõnul on teenindusbüroode reformi põhjuseks soov teenuste kvaliteeti tõsta ning samuti kavatsus hakata eksameid läbi viima tihedama liiklusega paikades. "Suurtes büroodes on võimalik vastu võtta kõiki teenuseid ja teha ülevaatusi angaaris. Sõidueksamite poolest kasvab sõiduohutus, kuna eksameid hakatakse tegema tihedama liiklusega paikades," selgitas Telliskivi.

Maaelukomisjoni liikmed: kõiki teenuseid internetis pakkuda ei saa

Maaelukomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Ivari Padari ütles pärast kohtumist, et komisjoni arvates peab maanteeamet enne otsuse tegemist arvestama sellega, et teenuste kvaliteet ei halveneks. "Me saame aru, et suur osa maanteeameti teenuseid on tulnud internetti ning need on seal hästi lihvitud ja kätte saadavad," märkis Padar.

Samas toonitas maaelukomisjoni esimees, et on teenuseid, mida internet ei asenda. "Füüsiline kohalolek on äärmiselt oluline, mistõttu peab maanteeamet oma reformide puhul selle vajadusega arvestama," sõnas Padar.

Reformierakondlane Lauri Luik juhtis tähelepanu, et reforme tuleks vaadata üheskoos laiemas pildis. "Kõiki neid allüksuste reforme tuleks vaadata suures kontekstis, et kuidas riigireform tervikuna välja hakkab nägema. Laiemalt eesmärk on ju selles, et pakkuda avalikkusele senisest paremaid teenuseid paremat kvaliteeti ja teisalt teha seda tänasest efektiivsemalt," märkis ta.

Maaelukomisjoni liige keskerakondlane Heimar Lenk arvas, et muudatustega on alustatud valest otsast. "Seda plaani ei tohi ellu viia, kuigi ma saan aru, et see on valitsuse korraldus, sest Eestis käib suur korrastamine. Kuid ma soovitasin ameti juhtidele, et ärge minge maainimese kallale, vaid koondage osakonna juhte Tallinna peamajas," rääkis Lenk.

Ühe büroo peale kulub aastas 150 000 eurot

Maanteeameti Jõgeva, Põlva ja Valga büroodes töötab kokku üheksa inimest. Büroode teenuseid kasutab aastas 8000 kuni 9000 inimest.

Ühe büroo tegevuskulu aastas on umbes 150 000 eurot. Ühes büroos tehtud toimingutelt laekub aga riigilõivu 250 000 kuni 350 000 eurot aastas.

Jõgeva, Põlva ja Valga maavanemad on majandusministrile saadetud pöördumises rõhutanud, et maanteeametil pole vajadust kaaluda büroode sulgemist kulude vähendamise eesmärgil, sest kohalikud katavad need ära teenuseid tarbides.

Samas on maavanemad märkinud, et büroode sulgemine ja teenuste osutamine naabermaakondades suurendaks aastas umbes 20 000 teenuse tarbija aja- ja rahakulu.

Maanteeamet: otsus ei ole lõplik

Maanteeameti kinnitusel ei ole otsus Valga, Jõgeva ja Põlva bürood kinni panna veel sugugi lõplik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See kinnipanek on üks kõige mustem stsenaarium, teine variant on, et büroo jätkab tegevust samas mahus aga erinevatel aegadel on lahti, näiteks nädalas 2 - 3 päeva ja kolmas variant, et büroo osutab mingeid teenuseid, aga teatud määral vähendatult," rõhutas maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi.

Maanteeamet esitab oma analüüsi majandusministeeriumile ja siis otsustatakse, kuidas edasi minna.

Toimetaja: Allan Rajavee, Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: