Võrus on valmimas suur küüditatutele pühendatud memoriaal ({{commentsTotal}})

Tänavu möödub 75 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Sel puhul valmib Võrus kohaliku piirkonnapolitseiniku ja sealse Memento ühenduse eestvedamisel Eesti üks suurem küüditatutele pühendatud memoriaal.

Võru raudteejaamast viidi aastatel 1941-1952 tundmatusse üle 3500 inimese. Tragöödiarohkeim oli 1949. aasta, mil vagunitesse pandi 1600 inimest, kellest pea 500 olid lapsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lugedes ja ka läbi meedia vaadates erinevaid üritusi küüditatutest, siis mõtlesin, et miks Võru raudteejaamas küüditatutele mälestusmärki ei ole veel rajatud," ütles Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Elar Sarik.

Nii läkski Sarik kohaliku Memento Võrumaa ühenduse esimehe jutule, kes haaras ideest kinni ning ühiselt asuti tegutsema.

Skulptor Jaak Soansi kavanditest valiti välja loomavaguneid ja inimkujusid kujutav töö, milleni viib killustiku ja puit-raudteeliipritega kaetud kaldtee. Mõistagi on memoriaal mõeldud kõigile küüditatutele ja neile, kes jäidki võõrasse mulda puhkama.

"Kõige rohkem on seda aga vaja meile. Ma ise olen Siberis sündinud. On vaja meile, kes me veel täna oleme siin elus, neid on Võru-ja Põlvamaa peale üle 400 inimese," selgitas Eesti Memento Liidu juhatuse aseesimees ja Memento Võrumaa ühenduse esimees Silver Sild.

Aga mälestusmärgi loojatel on teinegi mõte. Ajal, mil politsei töös on perevägivalla kui vägivalla juhtumid lausa igapäevased, soovitakse selle memoriaaliga pöörata ka tähelepanu sellele, kui kaugele viiv võib olla vägivald.

"Vägivald tekitab vägivalda. Me ei tohiks vägivallaga, ütleme siis erinevaid tegusid teha. Kui me saame üksteisega hästi läbi ja üksteistega hästi räägime, siis kindlasti selliseid asju ei juhutu," märkis politseinik Sarik.

Mälestusmärgi kogumaksumus on 21 000 eurot, mille kokku saamiseks oodatakse ka heade annetajate abi. Mälestusmärk on planeeritud avada 22. juunil.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: