Kopli prügila tekitab kohalikes elanikes muret ({{commentsTotal}})

Viimaste aegade ehitusprahi põlengud Kopli prügilas on pannud kohalikud elanikud muretsema, sest pidevalt kannab tuul sealt elurajooni mustust ja tolmu. Prügila omanik palub oodata sügiseni, mil prügila oma tegevuse lõpetab. Ametkonnad prügila tegevuses rikkumisi ei näe.

Kohalikud elanikud on Tallinnas asuva Kopli ehitusjäätmete prügilaga võidelnud aastaid. Nende hinnangul rikutakse prügilaga 2004. aastal jõustunud määrust, milles on kirjas, et prügila rajatakse teistest ehitistest vähemalt 300 meetri kaugusele, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Neeme tänava algusesse minna, millega osad elamud seal piirnevad, on prügila vahe kuskil 20 meetrit. See vahe on kümme korda väiksem. Kui vaadata nüüd seda mäemassiivi, kui kõrge ta on, siis on ju aru saada, et kui keegi valab sinna koorma mingit kuivemat prahti, õhuvoolud kannavad tolmu kohe laiali igale poole," rääkis Kopli prügila vastase kodanikualgatuse eestvedaja Erik Poom.

Kui varem oli määruses kirjas, et kasutuses olevad prügilad peavad juulis 2009 nõuetele vastama, siis 2013. aastal see punkt tühistati. Koplisse võib legaalselt ehitusprügi viia alates 2002. aastast, kui Tallinna volikogus võeti vastu uus jäätmehoolduseeskiri. Sellest ajast saadik opereerib prügilat OÜ Slops, mis alates 2008. aastast tegutseb keskkonnakompleksloa alusel.

Kõik keskkonnakompleksload, mis väljastatakse, on tähtajatud ehk 2008. aastal väljastatud keskkonnakompleksluba kehtib nii kaua, kui seal tegevus lõpetatakse," selgitas keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman.

Kompleksloa alusel tohib OÜ Slops Kolplis ladestada erinevaid jäätmeid, sealhulgas ehitus-lammutus-segaprahti.

Kõik need mitte-prügilakõlbulikud jäätmed, mis peaksid ladestusalale sattuma, on OÜ-l Slops kohustus ka välja noppida ja eraldi ladustada ja üle anda ka jäätmekäitlejale," ütles keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja asetäitja Tarmo Tehva.

"Korjame välja, mis siin ei tohiks olla, aga ma arvan, et mitte sada protsenti ei ole seda võimalik teha ja ega me ei jõua teha ka. See eeldaks liiga suurt tööjõukulu, aga satub riideid küll koos ehitusmaterjalidega," nentis Slopsi tegevdirektor Tarmo Varik.

"Siia mäkke on pandud asbesti, ise näinud, kuidas pannakse ehituskeemiat, värve, surve all balloone," süüdistas omakorda kodanikualgatuse eestvedaja Poom.

Möödunud nädalal toimus Kopli prügilas põleng, mille algust filmis läbi akna ka kohalik elanik. Videost on kuulda mitut pauku.

"Need on leegipahmakad. Ma arvan, sellise tuulega, tol õhtul oli suurem tuul, kui praegu ongi. See, kui suits keerutas seda põlengut, siis ma ei usu, et see lõhkeaine küll oli," lausus Slopsi tegevdirektor Varik ja lisas, et tema arvates keemiliste jäätmetega tegu polnud.

"Oma kontrollkäigul, saan kinnitada, et leidsime sealt aerosoolpudelite tükke, et mis võis olla üks paukumiste põhjustest," tunnistas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja asetäitja Tarmo Tehva.

Slopsi tegevdirektori sõnul lõpetab Kopli prügila kolme-nelja kuu pärast oma tegevuse, sest see ammendub oma geomeetrilistelt mõõtmetelt.

"See varsti-paneme-kinni-jutt, noh, 2005 oli esimene tähtaeg, see on nüüd 11 aastat praeguse seisuga käinud ja alati, kui elanikud on nagu tigedaks läinud, et lõpetage ära, siis tullakse räägitakse jälle seda juttu, et me nüüd sügisel paneme kinni, me nüüd kevadel paneme kinni," kommenteeris Erik Poom.

Keskkonnaameti sõnul on juba 2009. aastal kinnitatud prügilale sulgemiskava, mille järgi tuleb pärast tegevuse lõppu Slopsil ala korrastada. Tallinna keskkonnaameti kinnitusel võib Slops pärast mäe korrastamist selle üle anda linnale.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: