Valgamaal nõutakse, et maanteeamet loobuks kohalike büroode sulgemisest ({{commentsTotal}})

Valgamaa ettevõtjad ja omavalitsusjuhid nõuavad, et maanteeameti juhtkond loobuks plaanist sulgeda osa maakondlikke teeninduskeskusi.

Automüüjate hinnangul looks reform suurte linnade firmadele olulise konkurentsieelise ja teiste piirkondadega võrreldes odavama riikliku teenuse. Maanteeameti büroo sulgemise järel peaks ka erafirmad töötajaid vähendama või tegevuse lõpetama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valga on üks linn, kus maanteeamet kaalub teenindusbüroo sulgemist või selle töö ümberkorraldamist. Kasutatud autode müügiga tegelevaid ettevõtjaid ei lohuta maanteeameti selgitus, et e-keskkond võidab järjest enam populaarsust.

"Kui meil uued autod tulevad peale, on meil paratamatult vaja minna autoregistrisse ja need ette näidata," selgitas OÜ Metron grupp juhatuse liige Tenno Kahr.

Ehk Valga firma puhul tähendaks see paarisada lisakilomeetrit ja ajakulu, et Tartus käia.

"Praegu väidetakse, et inimene ei saa osta, kui ta pärast ostu ei saa tulla seda siia kohe vormistama. Meie tahame öelda, et kui auto on juba registreeritud äriettevõtte poolt, siis klient saab seda osta mis tahes ajahetkel ja vormistada seda läbi interneti," märkis omakorda maanteeameti peadirektor Priit Sauk.

Maanteeameti pakutud variant tähendab aga lisakulu.

"Esmane registreerimine on Eestis 190 eurot. Kui ma võtan kõik autod arvele ja teen veel kord Eesti-sisese registreerimise, siis lisandub veel 50 eurot iga auto pealt. Lisaks veel see, et ma pean vormistamiseks ekstra kuskile sõitma. See on aeg, kütus, raha samamoodi. See tõstab ju teenuse hinda, aga me pole mingit moodi enam konkurentsis sel juhul," nentis OÜ Metron grupp juhatuse liige Tõnu Hark.

Maanteeamet peab väheks, et näiteks Valgas tehakse vaid 1,7 protsenti kõigi teenindusbüroode toiminguist. Samas on see elanike arvu mõõtes väga hea tulemus.

Mõjutab ka autokoolide tegevust

E-keskkonnast hoolimata on vaja isiklikult kohale minna ka sõidueksami tegemiseks. Kui seda võimalust kohapeal enam pole, väheneb ka autokoolide tegevus ja niigi kallile sõiduõppele lisandub teise linna sõit. Valgas on praegu sõidueksami tegemiseks kuu aja pikkune järjekord.

Maanteeamet plaanib luua tsentraalse eksamikeskuse ja kinnitab, et pole veel otsustanud, kuhu eksami tegemise võimalus alles jääb.

"Ei ole kuskil kirjas, et peab Valgas tegevuse lõpetama. Kaalutakse, kas jätkata kõigil nädalapäevadel, osadel päevadel või teatud aegadel eelregistreerimisega. Need variandid on täna kõik võimalikud," sõnas peadirektor Sauk.

Samas ei suutnud maanteeameti juhid täna öelda, kuidas reform Valga, Põlva ja Jõgeva kandi inimeste elu mugavamaks muudab. Sauk ütles, et majandusminister Kristen Michal pole talle andnud korraldust teenindusbüroosid sulgeda, samas ei saa ta aga reformi ise ka peatada.

"Kõik on võimalik, aga miks peab olema nii, et ühel Tartu või Tallinna ettevõttel on need võimalused olemas iga päev ja meie oleme siis need valitud, kes läbi raskuste peavad oma asjad tehtud saama. See pole ju võrdne, et ääremaa inimesed peavad kannatama," rõhutas kommentaariks OÜ Metron grupp juhatuse liige Tõnu Hark.

Maavanemate meelest võiks selliste reformidega oodata, kuni selgub terviklik riigireformi mudel ehk kohad, kus maakonnalinnades riigiteenuseid saab.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: