Savisaar otsustas pürgida Keskerakonna presidendikandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1465273755000 | amCalendar}}

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas täna peetud kõnes, et on nõus kandideerima nii Keskerakonna presidendikandidaadiks kui ka Eesti riigipeaks.

Edgar Savisaar selgitas Rahvusraamatukogus erakonnakaaslastele peetud kõnes, et tema presidendiks kandideerimise poolt räägib kolm peamist asjaolu. Esiteks olevat tal erakonna esimehena selleks tugev mandaat, teiseks on tal pikaajaline kogemus riigi- ja majandusküsimuste lahendamisel ning kolmandaks peab ta end ainsaks Eesti poliitikuks, kes suudab rääkida nii eestlaste kui ka kohaliku venekeelse kogukonnaga.

Eelmisel nädalal jagas korruptsioonikahtluste tõttu linnapea ametist tagandatud Savisaar Tallinna linnapoes ostjatele koos kassatšekiga reklaamlehte "Savisaar presidendiks" ja kesklinna pandi üles ka plakat, millel teatati kampaania avaüritusest.

Savisaar on varem rõhutanud, et ise ta kampaaniat ei algatanud, aga rohkem kui 12 piirkonna juhid on teinud ettepaneku, et ta presidendiks kandideeriks.

Keskerakonnas on sisevalimisteks üles seatud veel kolm kandidaati: Mailis Reps, Marina Riisalu ja Peeter Ernits. Keskerakondlased teevad valiku volikogul 11. juunil.

Edgar Savisaare kõne Rahvusraamatukogus 7. juunil täismahus:

Ma tahan tänada kõiki neid minu toetajaid nii Tallinnas kui üle Eesti, kes on viimastel kuudel ja nädalatel ärgitanud mind presidendi valimistest osa võtma ning avaldanud oma toetust. Teie entusiasm on muidugi nakkav.

Olen kõigile oma poolehoidjatele lubanud, et kaalun nende ettepanekut väga tõsiselt. Olen paljudega nõu pidanud ja jälginud tähelepanelikult, mida arvab rahvas, mida arvab üldsus, mida näitavad uuringud.

Ma võiksin tuua kolm põhjust, miks ma EI peaks kandideerima Eesti Vabariigi presidendiks.

Esiteks. Mul on ka erakonna esimehena käed tööd täis. Vaja on valmistuda kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaks. Keskerakonda, keskerakondlasi ja meie maailmavaadet on vaja kaitsta pretsedentitu õigusliku ja poliitilise rünnaku eest.

Teiseks. Ma olen Rahvarinde aegadest peale eelistanud pigem selliseid poliitilisi ameteid, kus ma saan midagi käegakatsutavat ära teha. Mitmel korral olen Riigikogu ja Toompea asemel valinud Tallinna ja munitsipaalpoliitika. Ja pole seda kahetsenud.

Kolmandaks. Kuigi olen välispoliitilistes küsimustel alati silma peal hoidnud ning ka Tallinna linnapeana aktiivselt edendanud linna huve nii Brüsselis kui Hiinas, siis olen alati suurema osa oma ajast pühendanud siseriiklikele küsimustele. See ei lähe hästi kokku mõnede ootustega, et president oleks eelkõige Eesti esindusisik rahvusvahelisel tasemel.

Kõik need on kaalukad argumendid.

Muidugi. Ignoreerida ei saa sedagi, et paljude meelest võiks president tulla üldsegi väljapoolt päevapoliitikat. Olla niiöelda sõltumatu, erakondade ülene. Ka mulle meeldiks, kui vähemalt kandidaatidena oleks meil esindatud ka majandus- ja kultuuriinimesed, miks mitte.

Hetkel on meil pseudosõltumatud kandidaadid. Nagu Allar Jõks, puhas IRL-i kandidaat või Marina Kaljurand Reformierakonnas.

Eesti presidentide apoliitilisus üldse on müüt. Ameerika Ühendriikides on avalikult demokraatidest või vabariiklastest presidendid, meil aga tehakse nägu nagu minetaks president ametisse astudes maailmavaate.

Vabandage väga, aga kas siis Lennart Meri ei ajanudki presidendina isamaalist poliitikat? Ajas ikka.

Kas Arnold Rüütel unustas maarahva ja hakkas Kadriorus ajama risti vastupidist joont sellele, mida oli ajanud Rahvaliidus?

Ainult Toomas Hendrik Ilvesega on keerulisem. Ta pole kunagi ideeline sots olnud ja ajas ka Kadriorus parempoolsete asja edasi.

Ka mina ajaksin Kadriorus sama poliitikat, mis ma ajan täna Toompeal Keskerakonna büroos ja mida me ajame Vabaduse väljakul Tallinna linnavalitsuses.

Keskerakondlikku poliitikat.

Samal ajal on välja toodud kolm väga tugevat argumenti minu kandideerimise POOLT.

Esiteks. Kes siis veel kui mitte erakonna esimees, peaks olema kogu erakonda esindav kandidaat? Kellel on veel selgem mandaat kui kongressil saadud häälteenamus. Kaalukas argument.

Teiseks. On neid, kes ütlevad, et aitab meile küll kikilipsuga ärireisijatest, kes tunnevad end kõige paremini Valges Majas või Brüsseli peenel vastuvõtul. Meil on vaja presidenti, kes teab, kuidas aetakse majandus- ja riigiasju. On olnud rahandusminister, majandusminister või peaminister ja teinud nendes ametites suuri tegusid.

Selles mõttes oleme me ilmselt Siim Kallasega kõige tugevamad kandidaadid.

Mõlemad oleme olnud peaministrid. Tema lühemat, mina pikemat aega. Tema lihtsamal, mina keerulisemal ajaetapil Eesti ajaloos.

Kallas on olnud ka rahandusminister, kindlasti tugev pluss. Mina jällegi majandusminister. Ei olnud me kumbki nendes ametites kahvatud kujud.

Hiljem on tema olnud rohkem Brüsselis ja mina jällegi lähemal Eesti elule Tallinna linnapea ametis. Üks pole halvem teisest.

Kolmas argument. Ma olen ilmselt ainus Eesti poliitikas, kes tõesti suudaks kõnetada nii eestlasi kui siinset vene kogukonda. Ja ainus, kes on piisavalt ajanud Eesti asja nii Brüsselis kui Moskvas, et olla ohtlikul ajal Eesti kui hapra piiririigi kaptenisillal.

Niisiis. Kolm kaalukat argumenti vastu ja kolm poolt.

Mis saab edasi? Selgitan.

Sellest, kas ma ütlen täna “jah” või “ei” ei sõltu veel see, kas minust saab Keskerakonna presidendi kandidaat. Meie põhikiri ütleb, et selle otsuse langetab volikogu ja nii ta ongi. Täna on küsimus niisiis selles, kas ma olen nõus volikogus oma kandidatuuri üles seadmisega.

Vastus sellele küsimusele on lihtne: jah, olen nõus.

Olen valmis olema Keskerakonna presidendi kandidaat kui erakonna volikogu nii otsustab.

Seisan nii presidendi kandidaadi kandidaadina kui ka presidendi kandidaadina selle eest, mille eest olen alati võidelnud.

Kõigepealt õiglusest. Keskerakond on alati seisnud selle eest, et Eestis oleks võimalikult suur ja tugev keskklass ja et igaühel, kes tahab elus edasi jõuda, oleks selleks võrdsed võimalused. Meile parempoolsete eliidi-ühiskond ei sobi ega hakka kunagi sobima.

Seisan ka usalduse eest. Ma olen olnud väga nõudlik nii enda kui teiste suhtes. Kui poliitik annab sõna, peab ta seda pidama. IRL lubas ju kunagi kodukulusid langetada. Vastu saime hiiglasliku hinnatõusu, eriti elektri hinna. Rahvas mäletab ja IRL on kadumas ajalukku.

Ma ei kavatse Kadriorgu saamise nimel ajada ühte juttu ja siis teha täpselt vastupidi. Ma pole seda ühegi poliitilise ameti nimel olnud nõus tegema. Eks selles küsimuses on meil ka erakonna sees olnud sõdimist – vahel on mõned erakonnakaaslased olnud valmis suuremateks järeleandmisteks kui mina.

Tänan kõiki oma toetajaid, volikogu teeb oma sõltumatu otsuse juba 11. juunil Tallinnas Kultuurikatlas. Samas kohas, kus saavad toimuma kõige olulisemad Eesti Euroopa Liidu eesistumise sündmused.

See on täpselt õige koht Eesti Keskerakonna presidendikandidaadi otsustamiseks.

Aitäh!

Toimetaja: Greete Palmiste, Laur Viirand



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.