Raport: vabaühendused saavad riigilt kümneid miljoneid eesmärkide ja ülevaateta ({{commentsTotal}})

Põlenud eurod.
Põlenud eurod. Autor/allikas: lesum/Creative Commons

Vabaühenduste liidu EMSL variraport vabaühenduste aastate 2013–2015 riigieelarvest rahastamise kohta tõdeb, et suurim osa rahast jõuab vabaühendusteni ministeeriumide kaudu, kuid täpset ülevaadet selle summa suurusest pole isegi rahandusministeeriumil.

Kogusumma, mis läheb igal aastal Eesti riigieelarvest kodanikualgatustele, pole täpselt teada, kuid viimasel viiel aastal arvatakse see olevat 60-100 miljoni euro vahel, vahendas Eesti Päevaleht.

Raporti kohaselt on vabaühenduste rahastamise puhul probleemseim eesmärgiselgus ehk eesmärki kas ei sõnastata või jäävad sõnastatud eesmärgid ebaselgeks, samuti puudub ministeeriumitel selge poliitika, kuidas ja millal on vaja toetada vabaühenduste kasvu ja professionaliseerumist.

Uuringu kohaselt on taotluste hindamise ja rahastamise protsessis palju musti auke, mis muudavad rahastamise läbipaistmatuks, lisaks on puudulik rahastamise tulemuste ehk kasu ja lisandväärtuse hindamine ning kogu vabaühenduste rahastamisest puudub terviklik ülevaade.

Raport tõdes, et iga aastaga on suurenenud avaliku sektori organisatsioonide ehk ametite, omavalitsuste, ministeeriumite ja KOV-ide allasutuste ning valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste toetamine.

Raporti kohaselt pole aktsepteeritav, et ministeeriumid kasutavad hasartmängumaksust laekuvat raha ministeeriumi eelarve puudujäägi lappimiseks ning hasartmängumaksu nõukogule heidetakse ette taotluste hindamise ja rahastamisotsuste tegemise läbipaistmatust, samuti nõukogu kõrget politiseeritust.

Eelmisel aastal moodustasid vabaühenduste toetused HMN-i eraldistest 58 protsenti, aastas jagab nõukogu aga üle üheksa miljoni euro.

Raporti järgi on raha jagamisel kõige kehvemad tulemused justiitsministeeriumil ja seda seetõttu, kuna nende rahastuspraktika ei vasta hea rahastamise põhimõtetele.

Ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul on eraldatavad toetused määratud üldjuhul juba riigieelarvega, mistõttu ministeeriumi kaalutlusruum on väike ja sageli on tegemist raha tehnilise vahendajaga, mistõttu pole ministeerium pidanud seni vajalikuks strateegilise partnerluse vorme kasutada.

Toimetaja: Marek Kuul



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: