Politseinikku tulistanud mees üritab vanglast vabaneda ringkonnakohtu abil ({{commentsTotal}})

Nikolai Lilitškin.
Nikolai Lilitškin. Autor/allikas: Politsei

Politseiniku tulistamise eest pikaks ajaks vangi mõistetud ja vanglakuritegudega oma karistusaega veelgi pikendanud mees üritab ennetähtaegselt vabaneda Tartu ringkonnakohtu abil.

Üle üheksa aasta pikkust vangistust kandev Nikolai Lilitškin (53) vaidlustas ringkonnakohtus Tartu maakohtu määruse, millega ta jäeti mai lõpus enne tähtaega vanglast vabastamata.

Maakohus tõdes, et kuigi seaduse järgi on olemas formaalne alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega, siis ei ole see põhjendatud.

"Kohtul puudub piisav veendumus, et Lilitškin ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, vaatamata sellele, et tema elukohas rakendataks elektroonilist valvet. Samuti puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ja teha koostööd kriminaalhooldajaga," ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

Kohus märkis ka, et Lilitškin ei ole vangistuse ajal tegelenud kuriteo riskide maandamisega, kuigi on mõne kuu jooksul osalenud tööhõives, kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud ning ta on keeldunud nii riigikeele õppest kui ka sotsiaalprogrammides osalemisest.

Tamme sõnul on kohtu jaoks väheusutav, et Lilitskin on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema ning on väga suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut.

Lilitškini ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Tartu vangla ega prokurör.

Lilitškin oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.

Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.

Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.

Lilitškin tulistas politseinikku

Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.

Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.

Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.

Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.

Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.

Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.

Toimetaja: Marek Kuul



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: