Päästeamet kustutab iga päev Stroomi rannas mitu grillijääki ({{commentsTotal}})

Vaid kaks protsenti tulekahjudest on loodustekkelised, enamik põlenguid tekib inimeste hooletust käitumisest. Lisaks metsatulekahjudele, mis võivad tekkida lahtisest lõkkest või masina sumbutist heiskunud sädemest, jäetakse tihti ranna-alal grillides söed kustutamata, kirjeldas Ramon Ruotsi päästeametist.

"Loen rahvale sõnad peale: kui teete lõket, peab olema veeämber kõrval. Ja kui on grilltud, kustutage, palun, söed," manitses päästeameti põhja-päästekeskuse vanem, operatiivkorrapidaja Ramon Ruotsi Vikerraadio hommikuprogrammis suvitajaid.

Tema sõnul saab päästeamet iga päev Stroomi randa vähemalt kolm kuni neli väljakutset, et kustutada rannale jäetud grilliasemeid. "Inimesed teevad grilli ära ja jalutavad minema ning jätavad grilli tossama," lausus Ruotsi.

See aasta paistab silma keskmisest kuivemana, seega on olnud ka enam metsa-, maastiku- ja kulupõlenguid. "Paljuski võib öelda, et tulekahjud tulevad meie enda hooletusest," nentis Ruotsi. Praegu küll metsas palju inimesi ei liigu, suurem probleem on juulis ja augustis, kui seenelised ja marjulised kipuvad metsa lõket tegema.

Ruotsi sõnul on üsna lihtne aru saada, kui metsas on liigutud masinatega ja tulekahju on saanud alguse mootorsõidukist tulnud tulesädemest. Tulekolle on neil juhtudel piirkonnas, kuhu inimene jala liikudes niisama ei satu.

Sarnaselt tunnevad päästjad lihtsasti ära olukorrad, kus kalamees on otsustanud maad mööda raskesti ligipääsetava järve kaldale laagrisse jääda ja seal lõkke teinud ning hiljem selle korralikult kustutamata jätnud.

Mõlemil eelkirjeldatud juhul on päästjatel tulekahju ohjamine ja kustutamine väga raske, sest enamasti ei pääse nendele kohtadele päästemasinatega ligi ja voolikuid tuleb vedada paika ajakulukal jalgsi.

"Metsas on [kustutustööde tegemine] kõige rohkem käsitöö," võrdles Ruotsi metsapõlenguid hoonepõlengutega. Metsatulekahjusid võiks võrrelda näiteks maratoni jooksmisega. Suuremate põlengute puhul on masinad metsas kümmekond päeva.

Kuidas töötab päästemeeskond metsatulekahju korral? Ramon Rootsi selgitab. 
Esimese meeskonna vanema ülesanne on teha põlengualale luure, et teada saada, kui pikk on tulejoon. Selleks kasutatakse kas vabatahtlike drooni või ATV-d, vajadusel kaardistatakse tulejoon jalgsipatrulli tehes.
Suureks abiks on PPA kopterilt tehtud fotod, millelt on võimalik näha, kus on tulekolle, kuhu poole tuli liigub ja kui lai on tulejoon.
Pärast seda algab kaartidel planeerimine. Tulekahju piiratakse sisse. See tähendab, et vaadatakse, kuhu saab vedada voolikuliinid, kust on võimalik tulele vastu minna.
Esmalt kustutatakse tuleleviku ääred. Ärapõlenud alale veetakse hiljem voolikuliinid.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: