Mart Helme: meie saatus on Venemaa ({{commentsTotal}})

Tulevikus peaks Eesti president oskama näha lisaks Euroopa Liidus ja NATO-s toimuvale tasakaaluks ka Venemaal ja Hiinas sündivaid arenguid ning neid ka tegevuses arvestama, ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees ja tõenäoline presidendikandidaat Mart Helme.

"Euroopa ei ole maailma naba," sõnas Helme. Tal paluti "Terevisioonis" hinnata, milline president võiks saada Siim Kallasest. EKRE esimehe hinnangul on Kallas tõenäoliselt Eesti kõige kompetentsem europoliitik. Sellest aga Helme arvates tulevikus ei piisa ja Eesti järgmisel presidendil peaks olema enam tarkust jälgida ja reageerida ka muus maailmas toimuvale.

"Maailm on multipolaarne ja meie seisukoht, nagu on üks teadlane ammu-ammu öelnud, on: meie saatus on Venemaa. Sellest seisukohast [lähtuvalt] oleme kogu aeg noateral: peame kogu aeg vaatama, mis on Euroopa Liidus, mis NATO-s, mis Venemaal. Ja mis on ka kaugemal, näiteks Hiinas ja Kolmandas Maailmas. Peame leidma tasakaalupunkti," rääkis Helme.

Tema hinnangul ei saaks Siim Kallas sellega hakkama, sest ta on liialt eurokeskne. "Ta on liiga suurel määral viimase kümne aasta jooksul olnud seotud Euroopa Liiduga ja arvan, et see moonutab tema perspektiivi," märkis Helme. Samas ütles Helme, et ei soovi konkurente kritiseerida.

Postimehe valijameeste küsitlusest: ei välista, et kõik Helme toetajad ei osalenud

Helme kommenteeris "Terevisioonis" ka Postimehe tehtud telefoniuuringut, milles selgusid esialgsed jõujooned valijameeste kogus. Uuringu järgi jaguneks põhiline osa toetusest Jõksi, Kaljuranna ja Kallase vahel. Helme on uuringu järgi neljandal kohal, teda toetaks viis omavalitsuste volikogujuhti. Selle tulemusega kaotab Helme 26 toetajaga kolmandal kohal olevale Marina Kaljurannale neljakordselt.

"Juhin tähelepanu sellele, et 62 inimest keeldus andmas oma vastust," toonitas Helme, kes ei välista, et üsna suur osa neist võiks olla tema toetajad.

EKRE kongress kinnitab erakonna presidendikandidaadi 12. juunil. Helme sõnul on ta väga suure tõenäosusega EKRE ainuke presidendikandidaat.

Toimetaja: Greete Palmiste



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: