Sotsid kohtusid Kaljuranna ja Kallasega ({{commentsTotal}})

{{1465286640000 | amCalendar}}

Potentsiaalsed Reformierakonna presidendikandidaadid kohtusid täna hommikul riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga.

Sotside fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles ERR-i uudisteportaalile, et kõne all olid kooseluseaduse tühistamine, pagulasteemad, välispoliitika jpm. "Kindlasti meie jaoks oluline teema on see, et kas nad näevad, et president suudab suhestuda ühiskondlikkusse majanduslikku ebavõrdsusesse, mis Eestis sagenenud peale viimast masust väljumist," ütles Anvelt.

ERR-i uudisteportaal küsis Anveltilt, kui palju Kaljuranna ja Kallase vaated sotside omadega ühtisid.

"Me oleme mõlemad sotsiaal-liberaalses sfääris. Kui me räägime vähemuste kaitsest ja kõigest sellest, siis tihtipeale meil on ka programmid ühised. Kui me räägime paljudest sotsiaalpoliitilistest lähenemistest, siis võib olla erinevusi," vastas ta.

Sotsid, kes on oma presidendikandidaadiks kuulutanud Eiki Nestori, kohtuvad Anvelti sõnul teise erakonna kandidaatidega seetõttu, et olukorrast paremat pilti saada. Anvelt ütles, et Eiki Nestor läheb lähipäevil ka Reformierakonna fraktsiooni ette. "Meie kuulame nende kandidaate ja nemad kuulavad meie kandidaati ja näeme, mis on erinevused, inimesed saavad omal pildi selgemaks," lausus ta.

Teiste toetusest Nestorile on vara rääkida

Kuna Nestori riigikogus kandidaadina üles seadmiseks on vaja 21 allkirja ja sotside fraktsioonis on 15 liiget, siis tuleb 6 allkirja teistest fraktsioonidest leida. Anvelti sõnul on aga sellisest tegevustest veel vara rääkida.

"Sellest on küll väga-väga vara rääkida. Ütleme ausalt, praegusel hetkel keegi sellega isegi ei tegele. Sellega hakatakse tegelema augustikuus. Praegu on see aeg, kus kandidaatide kandidaadid peavad saama rahulikult võimaluse ennast õigustada, tutvustada, debateerida," sõnas Anvelt.

"Täna ei jookse keegi mingi paberiga ringi ja ei nuru kellegilt mingeid allkirju. See oleks poliitiliselt täitsa rumal käitumine," lisas ta veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: