Haldusreform võeti riigikogus seadusena vastu ({{commentsTotal}})

{{1465288899000 | amCalendar}}

Koalitsiooni algatatud haldusreformi seaduse eelnõu võeti riigikogus 95 saadiku poolt vastu häältega 56 poolt 38 vastu.

Haldusjaotust põhjalikult muutev seadus on tekitanud palju vaidlusi ja mitu ööistungit. "Haldusreform juba käib, sest suurem osa omavalitsusi peavad juba sisulisi läbirääkimisi. Nüüd on riigikogul otsus, kas anda sellele protsessile hoogu juurde või tõmmata pidurit," rääkis enne hääletust riigihaldusminister Arto Aas.

IRL saadik ja endine regionaalminister Siim Kiisler märkis, et tegemist on siiski kompromissiga. "Haldusreformi seadus oleks võinud olla ambitsioonikam. Kaks aastat tagasi IRL-i poolt esitatud Tõmbekeskuste Eesti mudel oleks olnud tänases olukorras parim, kuna oleks aidanud vältida määramatust ning olukorda, kus pole selgust, millised ühinemised toimuma hakkavad. Selleks, et ühinemisotsused oleksid targalt tehtud, on suur roll omavalitsusjuhtidel ja Vabariigi Valitsusel,“ lisas Kiisler.

Kiisler sõnul on haldusreform on alles esimene samm Eesti regionaalse arengu tugevdamise ja ühtlustamise teel. "Suur töö seisab alles ees. Kui läbirääkimised ja liitumisotsused on tehtud, tuleb juba praegu hakata mõtlema moodustatavate omavalitsuste ülesannete ja rahastamise peale. Vaatame nõudlikult valdkonna ministri otsa, et riigikokku jõuaksid lubatud ettepanekud uute omavalitsuste ülesannete ja rahastamise vastavusse viimiseks. Lükakem jää liikuma!" ütles Kiisler.

Opositsioon: reform ei lahenda rahamure

Opositsiooni hinnangul ei lahenda haldusreform aga omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi, ei anna neile võimu juurde ega takista ka Eesti ääremaastumise vähenemist. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama vähemalt 5000 inimest.

"On räägitud, et vallad hakkavad riigilt saama suurt raha, saadakse küll Toompealt kätte see toonekurg, aga järgnevatel aastatel tuleb hakata varblasega elama, sest kui ikkagi ei tegeleta omavalitsuste tulubaasi probleemiga, siis tuleb paratamatult mõelda, et omavalitsuse tulud jäävad edaspidi küsitavaks selle suure valla tingimustes," rääkis keskfraktsiooni saadik Kersti Sarapuu.

Omavalitsused saavad kuni selle aasta lõpuni vabatahtlikult ühineda, mille eest valitsus maksab neile omavalitsustele ühinemistoetust. Opositsiooni sõnul jääb aga endiselt lahendamata omavalitsuste tulubaasi küsimus, kuna ühekordse toetusega nende hinnangul tulemust ei saavuta.

Sarapuu tuletas meelde, et opositsioon esitas antud seadusele mitusada muudatusettepanekut ning valitsuse otsus muudatusi mitte toetada, tõi kaasa ka ööistungid. Paraku ei suutnud ka opositsiooni rakendatud obstruktsioon haldusreformile sisu juurde anda.

"Keegi ei vaidle, et haldusreformi on Eestile vaja, kuid mitte sellisel kujul. Täna vastu võetud reform on kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehhaaniline ümberjoonistamine ning tegelik sisu tuleb kaheksateistkümne täiendava seaduseelnõuga. Täna haldusreformi poolt hääletanud saadikud ostsid justkui põrsa kotis. Jääme huviga ootama, milliseks kujuneb seadus tegelikkuses. Sest on selge, et ilma sisuta sellest haldusreformist asja ei saa," lõpetas Sarapuu.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: