Haldusreform võeti riigikogus seadusena vastu ({{commentsTotal}})

{{1465288899000 | amCalendar}}

Koalitsiooni algatatud haldusreformi seaduse eelnõu võeti riigikogus 95 saadiku poolt vastu häältega 56 poolt 38 vastu.

Haldusjaotust põhjalikult muutev seadus on tekitanud palju vaidlusi ja mitu ööistungit. "Haldusreform juba käib, sest suurem osa omavalitsusi peavad juba sisulisi läbirääkimisi. Nüüd on riigikogul otsus, kas anda sellele protsessile hoogu juurde või tõmmata pidurit," rääkis enne hääletust riigihaldusminister Arto Aas.

IRL saadik ja endine regionaalminister Siim Kiisler märkis, et tegemist on siiski kompromissiga. "Haldusreformi seadus oleks võinud olla ambitsioonikam. Kaks aastat tagasi IRL-i poolt esitatud Tõmbekeskuste Eesti mudel oleks olnud tänases olukorras parim, kuna oleks aidanud vältida määramatust ning olukorda, kus pole selgust, millised ühinemised toimuma hakkavad. Selleks, et ühinemisotsused oleksid targalt tehtud, on suur roll omavalitsusjuhtidel ja Vabariigi Valitsusel,“ lisas Kiisler.

Kiisler sõnul on haldusreform on alles esimene samm Eesti regionaalse arengu tugevdamise ja ühtlustamise teel. "Suur töö seisab alles ees. Kui läbirääkimised ja liitumisotsused on tehtud, tuleb juba praegu hakata mõtlema moodustatavate omavalitsuste ülesannete ja rahastamise peale. Vaatame nõudlikult valdkonna ministri otsa, et riigikokku jõuaksid lubatud ettepanekud uute omavalitsuste ülesannete ja rahastamise vastavusse viimiseks. Lükakem jää liikuma!" ütles Kiisler.

Opositsioon: reform ei lahenda rahamure

Opositsiooni hinnangul ei lahenda haldusreform aga omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi, ei anna neile võimu juurde ega takista ka Eesti ääremaastumise vähenemist. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama vähemalt 5000 inimest.

"On räägitud, et vallad hakkavad riigilt saama suurt raha, saadakse küll Toompealt kätte see toonekurg, aga järgnevatel aastatel tuleb hakata varblasega elama, sest kui ikkagi ei tegeleta omavalitsuste tulubaasi probleemiga, siis tuleb paratamatult mõelda, et omavalitsuse tulud jäävad edaspidi küsitavaks selle suure valla tingimustes," rääkis keskfraktsiooni saadik Kersti Sarapuu.

Omavalitsused saavad kuni selle aasta lõpuni vabatahtlikult ühineda, mille eest valitsus maksab neile omavalitsustele ühinemistoetust. Opositsiooni sõnul jääb aga endiselt lahendamata omavalitsuste tulubaasi küsimus, kuna ühekordse toetusega nende hinnangul tulemust ei saavuta.

Sarapuu tuletas meelde, et opositsioon esitas antud seadusele mitusada muudatusettepanekut ning valitsuse otsus muudatusi mitte toetada, tõi kaasa ka ööistungid. Paraku ei suutnud ka opositsiooni rakendatud obstruktsioon haldusreformile sisu juurde anda.

"Keegi ei vaidle, et haldusreformi on Eestile vaja, kuid mitte sellisel kujul. Täna vastu võetud reform on kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehhaaniline ümberjoonistamine ning tegelik sisu tuleb kaheksateistkümne täiendava seaduseelnõuga. Täna haldusreformi poolt hääletanud saadikud ostsid justkui põrsa kotis. Jääme huviga ootama, milliseks kujuneb seadus tegelikkuses. Sest on selge, et ilma sisuta sellest haldusreformist asja ei saa," lõpetas Sarapuu.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.