Kohtuprotsess Dikajevi ja tema väidetavate jõugukaaslaste üle lükkus augusti lõppu ({{commentsTotal}})

{{1465289115000 | amCalendar}}
Haron Dikajev
Haron Dikajev Autor/allikas: PM/Scanpix

Harju maakohus lükkas täna kohtuprotsessi Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Haron Dikajevi ja tema väidetavate jõugukaaslaste üle 30. augustile.

Kohus ei saanud täna protsessi alustada, sest kaks süüdistatavat ei ilmunud kohtuistungile ning puudus ka üks kaitsja.

Jaanuari lõpus esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi (50) juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises sai süüdistuse Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).

Lisaks eelmistele astuvad kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.

Jõugule pannakse süüks nii majandus- kui narkokuritegusid

Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.

Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.

Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.

Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.

Jõugul oli püsiv struktuur ja hierarhia

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.

„Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,“ ütles Verte.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja menetlus üle kolme aasta.

„Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja,“ selgitas Leis.

Leisi sõnul ei hoita selliste uuurimiste puhul kokku töötunde, sest kuriteod, milles neid inimesi süüdistatakse, ei ole mitte juhuslikud üksikjuhtumid, vaid tegemist on süsteemse tegevusega, ehitamaks ühes kogukonnas või ärivaldkonnas sisuliselt paralleelset riiki, kus kehtivad kellegi teise suva ja reeglid.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks temale viibivad vahi all veel neli süüdistatavat.

Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni 15-aastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni 12-aastase vangistusega.

Dikajevi varasemad kuriteod

Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.

Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks.

Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.

1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.

2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.

2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.

Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk nö jalavõruga.

Dikajev on MTÜ Tšetšeeni Noorte Liit juhatuse liige ja OÜ Emir Invest osanik ja juhatuse liige.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: