Kolleegiga raadiojaama pärast rüselenud politseiniku süüasi läheb uueks arutamiseks ({{commentsTotal}})

Politseiauto, foto on illustreeriv
Politseiauto, foto on illustreeriv Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohus saatis Tallinna ringkonnakohtusse uueks arutamiseks süüasja, milles politseinikku süüdistatakse oma kolleegiga patrullautos raadiojaamavaliku tõttu puhkenud rüseluses.

Riigikohus tuvastas, et ringkonnakohus jättis kaitsja ja süüdistatava nõuetekohaselt teavitamata apellatsiooni esitamisest ning ei andnud neile võimalust suulise menetluse taotlemiseks.

Kuna tegemist oli menetlusõiguse rikkumisega, siis saatis riigikohus asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse eriasjade uurija Ulvari eelmisel aastal kohtu ette süüdistatades teda kolleegi kehalises väärkohtlemises.

Süüdistuse järgi kasutas Ulvar mullu 17. märtsil Põhja-Tallinnas Kopli ja Marati tänava piirkonnas patrullautos oma kolleegi suhtes vägivalda ja tekitas talle füüsilist valu.
Süüdistuse järgi puhkes kolleegide vahel tüli autos mängiva raadiojaama valiku üle.

Kõrvalistmel olnud Ulvar haaras juhiistmel istuval kolleegil vasaku käega peast ning surus tema pead enda ja sõiduki keskkonsooli poole ning üritas teda kaks korda rusikaga lüüa.

Rüseluse käigus tekitas Ulvar kolleegile nahamarrastused laubal, kaelal ja kõrvalestal ning tõmbas ära kaelal olnud sünnimärgi, põhjustades kolleegile füüsilist valu, märkis süüdistuses.

Harju maakohus mõistis mullu 9. detsembril Ulvari õigeks, kuna leidis, et kuigi füüsiline konflikt meeste vahel oli, pole tõendeid selle kohta, kui tugevasse haardesse süüdistatav kannatanu peast haarates võttis ning seega ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et selline tegevus põhjustas valu.

Maakohtu arvates oli Ulvari eesmärk teha kolleegile "hambapuuri", mis tähendab, et rusikas kätt liigutatakse teise põse peal, kuid see jäi tegemata, sest kannatanu jõudis käe põse ette panna.

Samuti polnud kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanu otsaette, kõrva taha ja kaelale tekitas kriimustusi Ulvar, vaid kannatanu võis end ise rüseluse käigus kriimistada ning sünnimärgi osas juhtus see kogemata.

Prokurör Alar Lehesmets vaidlustas maakohtu otsuse ringkonnakohtus, kus maakohtu otsus tühistati ja Ulvar tunnistati süüdi kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohus mõistis politseinikule rahalise karistuse 7800 eurot.

Karistuse mõistmisel juhtis ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et pärast rüselust juba politseijaoskonnas karjus Ulvar kolleegi peale ja viskas teda saapaga.

Ulvari kaitsja Jaanus Tehver vaidlustas ringkonnakohtu otsuse riigikohtus ja saavutas seal süüdimõistva otsuse tühistamise ja süüasja uue arutamise ringkonnnakohtus.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: