Graafikud: avaliku sektori töötajad andsid riigile kui tööandjale hindeks kolme ({{commentsTotal}})

rahandusministeerium
rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Avaliku sektori ametite ja ministeeriumite töötajate seas läbi viidud uuringust nähtub, et töötajad on üldjoontes riigi kui tööandjaga rahul, kuid samas on arenguruumi ühtsete eesmärkide seadmisel ning töökeskkonnas, kus loevad töötajate tiitlid ja hierarhia, on palgalõhe spetsialistide ja keskastme juhtide vahel liialt suur. Kokkuvõttes andisid töötajad riigile keskmiseks hindeks 3,6.

Rahandusministeeriumi tellimusel viidi maineagentuuri Instar poolt läbi tööandja uuring "Riigi sisemine maine tööandja 2015". Uuringu esimene etapp keskendus riigi kui tööandja maine uurimisele olemasolevate töötajate hulgas ehk millisena nad näevad riiki ja oma organisatsiooni tööandjana.

Uuringus osalejad andsid 5-punkti skaalal hinnanguid erinevatele väidetele, millest selgusid hinnangud juhtidele, organisatsiooni eesmärkide selgus töötajatele ja töötaja panus nende saavutamisele, kas organisatsiooni väärtused ühtivad töötajate väärtustega, kas organisatsioon väärtustab oma töötajaid, kas töötaja tunneb, et on uhke oma organisatsioonis töötamise üle ja info liikumise kvaliteet organisatsioonis.

Praktiliselt kõigis eelpool esile toodud kategooriates sai kõige kõrgema hinde kultuuriministeerium. Riiklikest asutustest sai kõige positiivsema hinnangu konkurentsi-, põllumajandusamet ja riigikontroll.

Väärtusi mõistetakse

5-punkti skaalal hindasid avaliku sektori töötajad kõige kõrgemalt avaliku sektorite asutuste ja ministeeriumite keskseid väärtushinnanguid ja nende edasi kandumist organisatsioonis andes selles kategoorias riigile kui tööandajale hindeks 4,01. Ligi 70 protsenti vastajatest olid nõus või väga nõus, et nende ja organisatsiooni väärtused ühtivad ning see on tunnetatav igapäevases töös.

Samas pole kõik töötajad kindlad, kas kõik teised organisatsiooni töötajad saavad väärtustest kantud eesmärkidest ühtemoodi aru. Sestap peaks asutus või ministeerium eesmärke täpsemalt sõnastama, et tagada nende ühtne mõistmine. Ühtlasi märkisid töötajad, et tööandja poolt pakutavad väärtused võiks olla inspireerivad ja töötajat isiklikult kõnetavad.

Tervisemured

Üldhindega 3,55 hinnati ministeeriumite ja riiklike asutuste suhtumist töötajasse. Üks kitsaskoht on töötajate tervisesse panustamine, mis võiks uuringus osalenute hinnangul olla palju tõhusam. Töötajad leiavad, et kuna riigi "rahakott" on näiliselt üks, siis oleks riigil mõistlikum panustada ennetavalt, mitte maksta hiljem läbi haigekassa ravikulude eest Seetõttu leiavad ligi veerand avaliku sektori töötajatest, et nende väärtustamisel on veel arengu ruumi. Lisaks arvasid 17 protsenti töötajates, et organisatsiooni lubaduse ja reaalsed tegevused peaksid suuremal määral ühtima.

Kõrge lojaalsus, kuid palju nääklemist Sellegipoolest tunnetavad enamus töötajatest, et soovivad töötada just praeguse organisatsiooni heaks, mitte mujal mõnes teises riigiasutuses. Veelgi enam - 40 protsendi vastanute jaoks on oluline, et nad töötaksid riigi- mitte erasektoris, kuid uuringu koostajate arvates võiks see eelistus olla isegi tugevam.

"Kõrge lojaalsus oma organisatsiooni vastu on ühest küljest positiivne tegur. Teisest küljest ei toeta see riigiasutuste vahelist töötajate liikumist ja horisontaalset arengut," tõdetakse uuringu esitluses. Eraldi on uuringu kokkuvõttes ära märgitud, et töötajaid häirib riigiasutuste vaheline nääklemine, mille vastu aitaks ülesannete ja töövastutuse parem sõnastamine. Nii vähendataks üleliigset bürokraatiat, kasvatataks läbipaistvust ning sünniksid paremini kommunikeeritud selgemad otsused.

Palgalõhe

Seejuures leitakse, et keskastme juhid peaksid oma alluvaid rohkem innustama ja motiveerima ning mitte suhtuma spetsialistidesse kui ainult käsutäitjatesse. Siin peitub ka palgalõhe probleem, kuna paljud uuringu osalenud leidsid, et palkade erinevus spetsialistide ja keskastme juhtide vahel on liialt suur. Vastuoluliselt on uuringus osalenud märkinud, et juhtimise aluseks on võetud oskused ja võimed, kuid 45,9 protsenti vastanutest möönavad siiski, et tähtsat rolli mängivad ka tiitel ja hierarhia.

Juhtimises tunnetatakse kontrolli ja ülevalt alla juhtimist. Samas 44,1 protsenti tunnetab, et juhtimises toetatakse ja kaasatakse töötajaid, kuigi reeglid ja protseduurid on domineerivamad kui paindlikkus ja tulemused. Märkimisväärne on ka see, et sotsiaaldemograafiliste tunnuste osas ilmneb, et kuni 24-aastased töötajad hindavad kõige kõrgemalt nii asutusi kui ka ministeeriumeid.

Uuringust

Maineagentuur Instar viis uuringu läbi eelmise aasta novembri lõpus ning selles osalest 3055 vastajat 72 erinevast riiklikust organisatsioonist. Valim koosnes 69 protsendi ulatuses nais- ja 31 protsendi ulatusest meestöötajatest. Kõige rohkem vastuseid andsid 25 kuni 44 aastased töötajad, kes moodustasid valimist 53 protsenti. 52 protsendil uuringus osalenutest oli üle 10-aastane tööstaaž avalikus sektoris.

Aktiivseimad vastajad olid ametite ja inspektsioonide töötajad, kes moodustasid 57 protsenti vastanutest. Ametitele ja inspektsioonidele järgnesid siseturvalisuse asutused ja ministeeriumid vastavalt 16 ja 13 protsendiga.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: