Audiogalerii 7. juunil: Luige kandidatuurist, töisest päevast riigikogust ja une mõõtmisest ({{commentsTotal}})

ERR.ee kokkuvõte 7. juuni sündmustest, mis on uudispäeva kujundanud.

Jüri Luik on kandidaat NATO asepeasekretäri kohale

Politico.eu vanemkorrespondent Ryan Heath nimetas esmaspäeva õhtul otseülekandes NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi küsitledes võimaliku uue NATO asepeasekretärina suursaadik Jüri Luike.

Jüri Luik kinnitas ERR-ile, et tema on üks kandidaat NATO asepeasekretäri kohale.

Praegu Kaitseuuringute Keskust juhtiva Luige sõnul peaks uus asepeasekretär selguma lähema kuu aja jooksul.

Haldusreform võeti riigikogus seadusena vastu

Riigikogu võttis vastu kolm olulist seadust. Esiteks haldusreformi, teiseks erakoolide seaduse, mis seob erakoolide rahastamise omavalitsustele vabatahtlikuks. Ning kolmandaks, seadusemuudatuse, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse.

Multimeedialugu: kuidas mõõta une tervist?

Küsimusele, miks me und näeme, põiklevad arstid ja psühholoogid vastamast - selget ja teaduslikult kinnitatud vastust lihtsalt ei ole. Kui aga unenäod painavaks muutuvad, on võimalik abi saada küll.

ERR.ee käis Unimed unekeskuses ja sai lähedalt näha, kuidas meie magavasse pähe vaadatakse ja mis seal paistab?

Täpsemalt loe ERR-i multimeediatoimetuse koostatud lugu ERR-i uudisteportaalist.

Ansip teist korda Euroopa volinikuks saada ei taha

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip ütles, et käesolev ametiaeg volinikuna jääb tema jaoks viimaseks."Minu puhul on see selge, et minu jaoks on see esimene ja viimane kord selles ametis. Mina rohkemale ei pretendeeri," ütles Ansip Vikerraadio saates "Reporteritund".

"Eks iga ole ka juba selline, et ega mul väga palju ei ole mõistlik nõuda igasuguseid ameteid või ka unistada kõikvõimalikest ametitest, " lisas ta.

Küsimusele, kellena Ansip end voliniku ametiaja lõppedes kolme aasta pärast näeb, vastas ta, et ta on alles poolteist aastat ametis olnud.

Solvak: valijameeste uuring peegeldab nende meelsust, mitte hääletustulemust

Postimehe telefoniuuringu põhjal ei saa ennustada, milline võiks olla valijameeste kogu hääletustulemus, kuid valijameeste meelsust kandidaatide suhtes näitab uuring kindlasti, kommenteeris Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituudi vanemteadur Mihkel Solvak.

Näiteks saab Solvaki sõnul välja tuua, et valim on osaliselt isetekkeline ehk igas etapis osaleb teatud mittejuhuslik alamosa valijameestest.

Esimeses etapis ei saadud kõiki kätte, teises etapis ei soovinud neist, kes kätte saadi, teatud osa oma eelistusi öelda. Kuna mõlemas etapis jäi eeldatavasti kõrvale mittejuhuslik seltskond, kel on spetsiifilised kandidaadieelistused, tekibki probleem valimistulemuste ennustamisel.

Samuti hakkab tulemuste ja tegelikkuse kõrvutamisel rolli mängima see, keda eelistatakse uuringus osalemise hetkel ja kelle poolt antakse hääl tegelikul hääletamise hetkel.

"Valimisteni on veel pikk aeg, viimastel nädalatel on valijate pilt üha kirjumaks läinud - pikka perspektiivi oleks sellistes tingimustes riskante kirjeldada," rõhutas Solvak.

Toimetaja: Allan Rajavee, Siim Lõvi



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: