Mustale merele jõudnud USA raketiristlejat turvab Türgi allveelaev ({{commentsTotal}})

USS Porter DDG 78 eile Bosporuse väinas.
USS Porter DDG 78 eile Bosporuse väinas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Mustale merele esmaspäeval jõudnud USA raketiristlejat USS Porter DDG 78 hakkab turvama Türgi allveelaev.

Kohalikud uudisteportaalid edastasid, et projekti 209/1400 järgi ehitatud Gür-klassi allveelaev järgnes ristlejale pinnal, kui see läbi Bosporuse Mustale merele sõitis.

Saksamaal ehitatud Türgi Gür-klassi allveelaev on relvastatud 14 torpeedoga ja rakettidega Sub Harpoon.

USA 6. sõjalaevastik edastas, et "Porter sõitis Mustale merele kavakohase retke tavapärasteks operatsioonideks".

Laevastiku teatel peab raketiristleja Musta mere retk "tugevdama rahu ja stabiilsust", laev väisab liitlasriikide sadamaid ja osaleb kahepoolsetel õppustel NATO Musta mere äärsete liikmesriikidega.

Raketitõrjesüsteemiga Aegis ja 56 tiibraketiga Tomahawk relvastatud USA ristleja saabus Mustale merele NATO liitlasriikide USA juhtimisel toimuva õppuse Atlantic Resolve käigus ja peab näitama USA toetust oma NATO liitlastele Lääne- ja Musta mere ääres Ukraina kriisi valguses.

Porter on üks neljast Hispaanias Rotas alaliselt paiknevast USA raketiristlejast. Koos Rumeeniasse paigaldatud raketitõrjesüsteemiga Aegis ja Poolasse ehitatava raketitõrjesüsteemiga on need osa järk-järguliselt rajatavast Euroopa raketikilbist.

Pärast relvakonflikti puhkemist Ida-Ukrainas viibivad Mustal merel pea pidevalt NATO Musta mere äärsete liikmesriikide ja USA sõjalaevad.

Montreux' konventsioon ei luba Musta merega mittepiirnevate riikide sõjalaevadel jääda sinna kauemaks kui kolmeks nädalaks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: