Indrek Kiisler: palun rahu, praegu pole 1939. aasta ({{commentsTotal}})

Praegune pulbitsev julgeolekupoliitikauudiste aeg on lausa täpne peegeldus ajast kaks aastat tagasi, ajast, kui tehti ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks Walesis. Raporteeriti üha uutest toetusavaldustest Balti riikidele, kohale lendas Barack Obama isiklikult... kuid põhisõnum tuli toona Riiast. Angela Merkel ütles lihtsalt ja lakooniliselt, et alalisi liitlaste baase Balti riikidesse ei tule.

Ega tulnudki.

2016. aasta kevadel saame me järjest teateid, kuidas roteeruvaid üksusi saadavad siia üha uued liitlasriigid – nädala alguses Prantsusmaa, eelmisel nädalal Visegradi riigid.

Kuid kuidas on alaliste  baasidega? Ilmselt kuuleme selle kohta taas proua Merkeli tasemel poliitikult, kes ütleb meile välja mõru tõe.

Kas me peaksime muretsema mõru maitse pärast oma suus? Ma arvan, et mitte. Selge signaal paljudelt liitlastelt on Moskvale juba kohale jõudnud: Balti riike ära ei anta. Jõud on aga nähtus, mis Venemaale mõjub. Moskva ähvardused on lihtsalt osa poliitilisest retoorikast.

Siitkaudu jõuan ma meie – eestlasteni. Olgem ise ka rahulikumad.

No ei ole praegu 1939. aasta. Me ei ole uppumas ja pole ka otsest sõjaohtu. Isegi Venemaa poolt mitte.

Ja ajakirjanikuna palun ka kaitsejõude – ärge üritage teha igast NATO õppusest, laevavisiidist või muust sellisest suursündmust. Tehke lihtsalt oma igapäevast tööd. Me vajame tunnet, et Eesti on kaitstud. Ja seda mitte läbi pressikonverentside.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERR-i raadiouudiste kommentaar



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: