Mihkel Raud lahkub riigikogust ja poliitikast ({{commentsTotal}})

Aasta eest Tartust sotsiaaldemokraatide esindajana parlamenti valitud Mihkel Raud lahkub riigikogust ja poliitikast.

Raud kinnitas rahvusringhäälingu kaudu edastatud avalduses, et ta ei ole pettunud riigikogus: “Valdav osa riigikogu liikmetest teeb oma tööd südame ja vastutustundega, seda võin ma käsi südamel kinnitada. Ma olen pettunud pigem iseendas. Iseendas poliitikas. Ma olen selles talumatult halb, täpselt sedamoodi halb, nagu ma ise ajakirjanikuna talumatult halbu poliitikuid halbadeks defineerisin.”

Sügisest alustab Raud taas TV3 “Kolmeraudse” juhina.

“Esitan külalistele taas küsimusi, mida ma usun eesti rahvast neilt küsida tahtvat,” ütles Raud. “Küsimusi on palju, eriti nüüd, kui Eesti areng on nähtavalt seiskunud ning esimest korda üle mitmekümne aasta on paljud meist Eesti seniseid põhimõttelisi otsuseid revideerima asunud. Küsida tuleb neilt, kes on võimul. Aga ka neilt, kes võimu enda kätte saada tahavad.”

Raud sai riigikogu valimistel 3229 häält. Ta on kultuurikomisjoni liige.

Enne poliitikasse siirdumist sai Raud tuntuks laulja, kirjaniku, laulude autori, telesaatejuhi ning ajakirjanikuna. Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Kulo, Singer Vinger, Ba-Bach, Mr. Lawrence ja Lenna.

Raua asendusliige Toomas Jürgenstein pole riigikokku mineku asjus veel otsust teinud.

Järgneb Mihkel Raua avaldus täismahus:

“Ela hästi, poliitika! Olen otsustanud lahkuda Riigikogust ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Sa ütlesid seda mulle igal võimalusel: “Mihkel, sa ei saa seal hakkama. Sa ei kujuta ette, mis sind ootab. Sa ei pea poolt aastat vastu.”

Sa rääkisid seda igal pool - kaubanduskeskuste kassajärjekorras, valimistelgis ja oma korteri uksel, kui ma olin su kella helistanud. Sa olid juhuslik mööduja, sõber, lähisugulane, endine poliitik. “Sa eksid,” vastasin ma alati. “Minuga läheb teisiti.”

Ei läinud. Sul oli õigus.

Ma kukkusin poliitikuna läbi. Omamoodi on mul selle üle isegi hea meel, ent see on kehv vabandus. Töö on nagu inimsuhe. Sa pead teda armastama, muidu ei tule asi välja.

“Tee seda, mida sa armastad,” ütlen ma igale kooliõpilasele, kes karjäärinõu küsima tuleb. Käsi südamel - ma püüdsin poliitikasse armuda. Ma üritasin temasse kramplikult kiinduda, sest eemalt paistis ta täpselt see, mida enamus meist elu armastuselt ootab: põnev, ligitõmbav, etteaimamatu, seksikas, täiendav ja maailmamuutev. Kuid armastust ei tulnud.

Ma ei ole pettunud riigikogus. Valdav osa riigikogu liikmetest teeb oma tööd südame ja vastutustundega, seda võin ma käsi südamel kinnitada. Ma olen pettunud pigem iseendas. Iseendas poliitikas. Ma olen selles talumatult halb, täpselt sedamoodi halb, nagu ma ise ajakirjanikuna talumatult halbu poliitikuid halbadeks defineerisin.

Ent on asju, milles ma arvan end hea olevat. Juba sügisest esitan ma TV3s “Kolmeraudse” külalistele taas küsimusi, mida ma usun eesti rahvast neilt küsida tahtvat. Küsimusi on palju, eriti nüüd, kui Eesti areng on nähtavalt seiskunud ning esimest korda üle mitmekümne aasta on paljud meist Eesti seniseid põhimõttelisi otsuseid revideerima asunud. Küsida tuleb neilt, kes on võimul. Aga ka neilt, kes võimu enda kätte saada tahavad.

Ma tahan neid küsimusi esitada, aga ma tahan seda teha omadel tingimustel, nendel tingimustel, milleks riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõte justkui võimaluse peaks looma, aga tegelikult ei loo. Nii nagu ei loo seda võimalust ka parteiline kuuluvus, kuigi ideaalses maailmas võiks olla vastupidi.

Ma annan endale aru, et minu otsus - ükskõik kui põhjendatuks ma seda ise ka ei pea - võib mind valinud inimestes vastakaid tundeid tekitada. Ehk pakub õigustatud hukkamõistule tasakaalu teadmine, et minu asemel asub riigikogus tööle inimene, kelle võimekuses ning riigimehelikkuses võib kindel olla, ning et ükski asi, mida ma riigikogus edaspidi teinud oleksin, ei jää tegemata.

Mind ennast lohutab aga veendumus, et paradoksaalselt on mul kõiki neid lubadusi, mida ma valimiste eel ukselt uksele koputades inimestele jagasin, poliitikast väljaspool oluliselt võimalikum täita.

Ma tänan oma armsaid sõpru Eesti Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas. Meie ühine retk on olnud põnev. Soovin teile jõudu ja vastupidamist igikestvas võitluses õnneliku ja inimväärse Eesti eest. Ma ei lahku sellest võitlusest, ma jätkan seda teisel rindel.”

Toimetaja: Anvar Samost



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: