Brüssel tahab rändekriisi haldamiseks suurendada koostööd kolmandate riikidega ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Autor/allikas: Thierry Charlier/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon teatas täna, et soovib sõlmida peamiste Euroopa Liitu mittekuuluvate päritolu- ja transiidiriikidega kokkulepped, mille põhieesmärkideks on päästa inimelusid Vahemerel, suurendada tagasipöördujate arvu, võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodu lähedale ning pikemas perspektiivis toetada kolmandaid riike ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel.

"Miljonid inimesed kogu maailmas on kodudest lahkunud ja me suudame olukorra kontrolli alla saada ainult siis, kui tegutseme üleilmselt, võrdsete partneritena. Selleks teeme ettepaneku luua peamiste ränderiikidega tugevad partnerlused. Keskendudes ka edaspidi elude päästmisele merel ja inimkaubitsejate võrgustike lammutamisele, on meie eesmärk toetada riike, kes on vastu võtnud palju rändajaid, ja edendada partnerriikide majanduskasvu. Oleme valmis suurendama rahalist ja tegevustoetust ning investeerima pikaajalisse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse, julgeolekusse, õigusriiki ja inimõiguste toetamisse, parandades inimeste elatustaset ja tegeledes rände põhjustega,” märkis pressiteates liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

Lähemal ajal sõlmitakse kokkulepped Jordaania ja Liibanoniga ning tehakse ettevalmistusi kokkulepete sõlmimiseks Nigeri, Nigeeria, Senegali, Mali ja Etioopiaga. Samuti suurendatakse koostööd Tuneesia ja Liibüaga.

Esmased meetmed, mis võetakse koostöös partneritega, keskenduvad rände õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parandamisele ning piirihalduse ja rände haldamise, sealhulgas pagulaste kaitse tugevdamisele. ELi arengu- ja kaubanduspoliitikasse integreeritakse mitmed positiivsed ja negatiivsed stiimulid, et premeerida neid riike, kes soovivad teha ELiga tulemuslikku koostööd rände haldamise valdkonnas, ning tagada, et koostööst keeldumisel on riikide jaoks tagajärjed.

Rahalise toetuse ning arengu- ja naabruspoliitika vahenditega aidatakse suurendada kohapealset suutlikkust, sealhulgas piirikontrolli, varjupaigamenetluste, inimkaubandusevastase võitluse ja taasintegreerimise tõhustamiseks. Ebaseadusliku rändega võitlemisel on kesksel kohal inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumine, mille saavutamiseks on oluline tagada tulemuslik tagasipöördumine.

Selleks, et veenda inimesi loobuma ohtlikust rännakust, tuleb Komisjoni arvates luua ka alternatiivsed seaduslikud võimalused Euroopasse saabumiseks ja tagada suurem vastuvõtusuutlikkus nende päritoluriikidele lähemal. EL toetab ÜRO juhitava üleilmse ümberasustamiskava loomist, et aidata kaasa ümberasustatud isikute õiglasele jagamisele ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.

Algpõhjustega võitlemiseks soovitakse rohkem rahalisi vahendeid

Samuti on kavas suurendada rahalisi vahendeid, mille eesmärk on tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega.

Lähimal ajal suunatakse Aafrika usaldusfondi veel 1 miljard eurot, millest 500 miljonit saadakse Euroopa Arengufondi reservist ja 500 miljonit taotletakse liikmesriikidelt.

Pikemas perspektiivis teeb Komisjon ettepaneku põhjalikult läbi vaadata traditsiooniliste arengukoostöö mudelite ulatus ja laad.

2016. aasta sügisel kavatseb komisjon esitada ettepaneku uue rahastu loomiseks. See on osa kaugeleulatuvast välisinvesteeringute kavast, mille eesmärk on kaasata investeeringuid arenguriikides, võttes aluseks eduka Euroopa investeerimiskava rakendamisel saadud kogemused. Selleks kaasatakse 3,1 miljardit eurot, mille abil loodetakse saavutada 31 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Uues välisinvesteeringute kavas keskendutakse ka sihtotstarbelisele abile, et parandada asjaomaste riikide ettevõtluskeskkonda.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: