Uus Lääneranna vald saab Pärnumaa osaks, keskuseks on Lihula ({{commentsTotal}})

Kahe Pärnu- ja kahe Läänemaa valla liitumisel tekkivast Lääneranna vallast saab Pärnumaa osa. Ligi 6000 elanikuga omavalitsuse keskus on Lihula. Nii otsustasid - pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi - Koonga, Varbla, Hanila ja Lihula.

See tähendab, et Pärnu maakond kasvab varsti rohkem kui 600 ruutkilomeetrit suuremaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selgub, et just selle ümber, kas tekkiv vald jääb Pärnu- või Läänemaa koosseisu, käisid läbirääkimiste käigus kõige suuremad vaidlused. Seda hoolimata asjaolust, et Pärnumaa vallad teatasid kohe, et nemad Läänemaale ei lähe.

"Mina isiklikult olen ammu välja öelnud, et Pärnumaa piir võiks olla mööda Kasari jõge ja nüüd on heameel tõdeda, et Lihula ka ei näe selles enam probleemi. Ja kui vaadata edasi, mis see haldusreform ja riigireform toovad kaasa, siis tulevad regioonid ja suure tõenäosusega Pärnu on üks regioonikeskus. Lähme siis sammu ees riigist," selgitas Koonga vallavanem Mikk Pikkmets.

Päris keeruline on olnud läbirääkimistel koolivõrgu teema, tunnistasid nii Pikkmets kui ka Varbla vallavanem Sivar Tõnisson.

"Sest koole on palju, lapsi on vähe. Kindlasti on üsna keeruline ühistransport ja koolitransport. Aga et nad oleks praegu komistuskiviks, seda ei saa öelda," nentis Tõnisson.

Hanila vallas leiti, et see, kust maakonna piir läheb, pole kõige olulisem.

"Tegelikult vahet ei ole, sest inimese jaoks ei muutu suurt mitte midagi. Sest see, kes tahab Pärnus käia, see saab Pärnus käia. See, kes tahab Tallinnas käia, saab Tallinnas käia. Piir ei takista, meil ei ole kinnist piiri," rääkis Hanila vallavanem Arno Peksar.

Niisiis lähtuti sellest, mida otsustas kohalik keskus Lihula.

Lihula oli püüdnud erinevaid liitumisläbirääkimisi pidada, mis ühel või teisel põhjusel katki jäid. Näiteks ei saanud asja Suur-Läänemaa ideest. Ja siis leitigi, et seesama nelja variant, millega tuleb vald nö Pärnumaale kolida, on kõige parem.

Aga kuidas jõuti selleni, et just Lihulast saab loodava valla keskus?

"Meie viimasel ühinemisläbirääkimiste koosolekul see oli meie kokkulepe. Lihula on selle piirkonna keskus, Lihula on vallasisene linn, meil on olemas kohapeal kõik teenused ja see on igati loogiline," lausus Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Kõik neli omavalitsust tunnistasid, et on liitumisläbirääkimistega graafikus ja Lääneranna valla tekkimisel ei tohiks takistusi olla.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema