Eesti Pank hindas tänavuse majanduskasvu ja inflatsiooniootuse madalamaks ({{commentsTotal}})

{{1465365555000 | amCalendar}}

Eesti Pank hindab kolmapäeval avaldatud uues majandusprognoosis 2016. aasta majanduskasvuks 1,8 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti vähem kui detsembris valminud prognoosis.

Tänavuse inflatsiooniootuse on keskpank värskes prognoosis langetanud varasemalt 1,2 protsendilt nulli.

"Eesti majanduskasvu on tagasi hoidnud erisugused välistegurid," märkis Eesti Pank.

Nendena nimetas keskpank maailmamajanduse üldist nõrkust, Venemaa sanktsioone ja rubla odavnemist, transiidi vähenemist, Soome kui olulise eksportturu kiratsemist ning madala nafta hinna põhjustatud raskusi õlitööstuses. Venemaa osakaal kaupade ekspordis on kahanenud viiele protsendile.

Ka enamik prognoosiga seotud ohtudest pärineb väliskeskkonnast: rändekriisi mõjud, Brexiti võimalus, varade võimalik hinnalangus Rootsis, toormete - eriti nafta - ootamatu kallinemine. Samas näeb Eesti Pank, et Eesti kinnisvaraturuga seotud riskid on vähenenud.

Aasta kokkuvõttes näeb keskpank siiski ekspordi väikest kasvu, eelkõige tänu Rootsile, Soomele ja Leedule ja Lätile.

Ka on Eesti Panga hinnangul märke investeeringute madalseisust väljumise kohta.

Tööpuudus on jõudnud maksimaalse madalseisu lähedale ning hakkab 2017. ja 2018. aastal kerkima, kuna osa töövõimereformi tulemusel tööturule sisenevatest inimestest ei leia rakendust.

Palgasurve pole taandunud ning see mõjub majanduskasvu aeglustavalt. "Tööturg pole stabiliseerunud," tõdeb keskpank. "Kasumite vähenemisest ilma, et palgakasv eriti aeglustuks, on majandusel võimalik välja kasvada üksnes tööjõu tootlikkuse suurenemise abil."

Tarbijahindade langus peaks Eesti Panga hinnangul aasta teisel poolel lõppema, seda eelkõige eelseisvate maksutõusude ning nafta kallinemise mõjul.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: