Tänavu on registreeritud 162 puukborrelioosi ja 4 entsefaliidijuhtu ({{commentsTotal}})

Puuk mikroskoobi all.
Puuk mikroskoobi all. Autor/allikas: AP/Scanpix

Terviseameti andmetel on võrreldes kahe eelmise aastaga borrelioosijuhte registreeritud esimese viie kuu jooksul mõnevõrra vähem. Entsefaliidijuhtude statistika aastate jooksul muutunud ei ole. Epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul levitavad puugid uue n-ö suunana lisaks eelmainitutele ka ägedat bakter- nakkushaigust ehrlihioosi.

Esimese viie kuuga registreeritud 162 puukborrelioosi - ja neli entsefaliidijuhtu on Irina Dontšenko sõnul stabiilne tulemus. Statistika järgi on just suvekuudel nakatumiste arv hüppeliselt tõusnud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Missugust mõju on aga puukide aktiivsusele avaldanud selle aasta kuiv kevad? Räägib Tartu Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi.

"Puukide jaoks tähendab see seda, et nad ülearu aktiivsed ei ole, sest neile meeldib, et oleks soe ilm ja ka niiskust piisavalt," ütles Jõgi.

See aga ei tähenda, et puugid üldse ei tegutseks. Eerik Jõe sõnul on Eestis keskeltläbi 30-40% puukidest nakatatud.

"Osade puukide puhul on isegi topeltnakkus. Võite saada nii borrelioosi kui ka entsefaliidi. Tihtipeale on kuni kümnel protsendil nakatunutest mitu erinevat borreelia alamliiki korraga," selgitas ta.

Jõgi toob välja, et haigusjuhtude arvukuse poolest paistab silma Saaremaa. Samale tendentsile viitab ka Irina Dontšenko, kui räägib viimase viie kuu põhjal peamistest piirkondadest:

"Kohad, kus oli registreeritud rohkem haigusjuhte oli Tallinn, Pärnu maakond ja Saare maakond. Ja puukentsefaliite on meil registreeritud Saare maakonnas, Tartumaal, Pärnumaal ja Harjumaal," ütles Dontšenko.

Kuigi Dontšenko rõhutab, et puukide levikust rääkides tuleb rangelt eristada kohta, kus diagnoos on pandud ja kohta, kust inimene reaalselt puugi saada võis, põhjendab Eerik Jõgi Saaremaad kui puugimaakonda järgnevalt.

"Saaremaal oli küll see puukide asustustihedus mõningates uuritud punktides väga suur. Neid oli seal tõesti rohkem, kui mujal, aga nakatumisprotsent oli ikkagi sama. Tegelikult see puukide kandvuse tase borreelia suhtes ei ole tegelikult oluliselt suurem. See sõltub sellest, kui palju puuke on, kui palju elanikkond seal väljas käib. Ilmastikutingimused on seal levikuks paremad," sõnas Jõgi.

Juba alanud puhkusehooajal ei ole aga puugihirmust vaja tegevusi tegemata jätta, sest tõenäosus nakatumiseks on Jõe sõnul väike.

"Kui puuk on teil peal, siis tõenäosus, et see puuk on nakatunud, on 30 protsenti. Tõenäosus, et te põete borrelioosi raskel kujul läbi on samuti vähemus, ehk umbes 30 protsenti. Kokku jääb tõenäosus, et te päriselt haigeks jääte kuskil kümme protsenti," rääkis Jõgi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: