Austria Vabaduspartei vaidlustas presidendivalimiste tulemuse ({{commentsTotal}})

Vabaduspartei presidendikandidaat Norbert Hofer (vasakul) ja erakonna juht Heinz-Christian Strache.
Vabaduspartei presidendikandidaat Norbert Hofer (vasakul) ja erakonna juht Heinz-Christian Strache. Autor/allikas: Heinz-Peter Bader/Reuters/Scanpix

Paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) kaebas eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemuse kohtusse.

Kaebusest teatas täna ametlikult Austria konstitutsioonikohus ning analüütikute hinnangul võib FPÖ samm tuua riigis kaasa pikaaegse põhiseadusliku kriisi, vahendas Reuters.

FPÖ esimees Heinz-Christian Strache rääkis pressikonverentsil, et erakond nõuab valimiste uuesti korraldamist, ning väitis, et partei on saanud hulgaliselt teateid valimisprotseduuri rikkumiste kohta.

"Me ei ole halvad kaotajad. Pigem on tegu demokraatia alusmüüride kindlustamisega," sõnas ta.

Roheliste endine juht Alexander van der Bellen võitis presidendivalimiste teises voorus napilt FPÖ kandidaati Norbert Hoferit. Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.

Strache pidas juba kohe pärast valimisi tõenäoliseks, et erakond valimistulemuse vaidlustab.

Kuigi Hofer esindab Vabaduspartei nn mõõdukamat tiiba, oli tema valimisplatvorm siiski rõhutatult Euroopa Liidu ja senise migratsioonipoliitika vastu suunatud.

Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.

Rohelistel pole Austria poliitilisel maastikul eriti mõjuvõimsat kohta, kuid valimiste teises voorus asusid Alexander vand der Bellenit toetama kõik jõud, kes ei soovinud, et Austriast saaks Euroopa Liidu esimene paremäärmuslasest presidendiga riik.

Alexander Van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad põgenesid 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: