Keskpank: tööturg on Eesti majanduse suurim kitsaskoht ({{commentsTotal}})

Keevitaja
Keevitaja Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keskpanga hinnangul on tööturg praegu Eesti majanduse suurim kitsaskoht, sest tööpuudus on langenud väga madalale ning palk kasvab kiiremini kui oleks riigile jõukohane.

Tööpuudus on Eestis langenud alla 6% taseme. Keskpank märkis täna värsket majandusprognoosi tutvustades, et töövõimereformi tõttu tööpuuduse numbrid ilmselt küll kasvavad, kuid see ei lahenda tööjõupuuduse probleemi.

Töökäte nappus on toonud kaasa olukorra, kus juba aastaid kasvab keskmine palk kiiresti, kuigi majanduskasvu- ja ekspordinumbrid on nõrgad.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on ettevõtted otsustanud töötajaid hoida väikesele nõudlusele vaatamata. Ta tõi välja, et ettevõtete rahapuhvrid on head ja laenukoormus väike, mistõttu on nad saanud seni palgasurvega kaasa minna.

Eesti Panga hinnangul on jõukohane palgakasvu tempo umbes 5% aastas, kuid viimastel aastatel on palgad kerkinud sellest kiiremini. Esimeses kvartalis kasvas keskmine palk koguni 8% 1148 euroni.

Tööjõupuudus on suur side- ja finantsteenuste vallas, kuid kui need välja arvata, napib töökäsi eeskätt nendes sektorites, kus palgad on madalamad.

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et see on iseenesest pigem hea, sest investeeringud peaksidki liikuma sinna, kus kasum ja tootlikkus on suuremad.

Tööjõumahukad ettevõtted, kes on hädas palgasurvega ning ei suuda tootlikkust suurendada, võivad olla varem või hiljem sunnitud tegevuse lõpetama. "Inimesed liiguvad tootlikumatesse valdkondadesse. Ideaalis toimub see sujuvalt. Probleem on see, kui see peaks teatud ajal toimuma liiga kiiresti."

Toimetaja: Oliver Kahu



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: