Kohus peab Rein Kilgi kriminaalasjas eelistungi augustis ({{commentsTotal}})

Rein Kilk ERR
Rein Kilk ERR

Tartu maakohus määras AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamises süüdistatava ettevõtja Rein Kilgi (IRL) ja tema nelja kaassüüdistatava kriminaalasja eelistungi augusti algusesse.

Koos Kilgiga astuvad kohtu ette süüdistatuna AS-i Pere maksujõuetuse põhjustamises Karl Liivapuu, Kaie Raig ja Neeme Raig ning süüdistatuna sellele kaasaaitamises Kristjan Oolo.

Kohus peab 5. augustil kriminaalasjas eelistungi, kus lahendatakse võimalikke taotlusi ja määratakse istungite ajad.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli AS Pere 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi ning AS-i nõukogu liikmed asutasid tütarettevõtte ja tõstsid sinna üle aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid.

Samas jätsid nõukogu liikmed kindlaks määramata tehingu tingimused ning ei kontrollinud, millistel tingimustel juhatus kinnistud ja kaubamärgid võõrandab ning kas juhatus tagab võõrandajale müügihinna laekumise.

Süüdistuse kohaselt sõlmis aktsiaseltsi juhatuse liige nõukogu otsuse alusel varatu tütarettevõttega kinkelise iseloomuga kinnistute ja kaubamärkide müügilepingu alla vara turuhinna ning ostuhinna laekumist tagamata.

Kogu majandustegevuseks vajaliku vara võõrandamisega, millest aktsiaseltsile raha ei laekunud, põhjustati aktsiaseltsi maksejõuetus, mistõttu 2012. aasta oktoobris kuulutas kohus välja aktsiaseltsi pankroti, märkis süüdistus.

Kilk peab süüdistust aburdseks

Kilk ütles eelmisel nädalal ERR.ee-le, et süüdistuses heidetakse ette AS-ile Pere 100-protsendilise tütarühingu asutamist ning tütarühingule varade üleandmist.

"Tütarühingu asutamises ja tütarühingule varade üleandmises ei ole midagi ebaseaduslikku ega isegi ebatavalist, kui tütarühingu 100-protsendiline osalus jääb kuuluma emaühingule. Täpselt nii see käesoleval juhul oli – Pere oli ja jäi LT Pagari 100-protsendilieks omanikuks ning LT Pagar jäi kinnistute 100 protsedi omanikuks," selgitas Kilk.

Kilgi sõnul jääb antud juhul arusasaamatuks, keda ja kuidas selline tegevus kahjustab. "Ei ole mitte väheoluline, et raha varade müügist laekus samuti Pere pankrotipessa ning veel suuremas summas, kui on varade väärtuseks hinnanud prokuratuur," tõdes Kilk.

"Mõistusevastane ning ausalt öeldes piinlik on sellist etteheidet Eesti vabariigi nimel koostatud süüdistusest lugeda. Tütarühingu asutamine ja tütarühingule varade üleandmine on tavapärane ja lubatav tegevus, mida praktiseeritakse laialdaselt ja igapäevaselt," kinnitas Kilk.

Kilk selgitas, et kui mingi vara X (nt kinnistu) asendub 100-protsendilise osalusega tütarühingus, kes oli ja jäi varade omanikuks ning kellel muud kohustused puudusid, siis ei saa see ju kuidagi põhjustada emaühingu maksejõuetust, kuid prokuratuuri esindaja Eesti Vabariigi nimel arvab paraku teisiti.

"Süüdistuses räägitakse ebamääraselt ka tehase rendileandmisest, kuid milline tähendus sellel tervikuna on, ma tõesti aru ei saa. Puudub igasugune analüüs, kas tehase rendileandmine oli kasulik või kahjulik. Ei oska täpsemalt kommenteerida," ütles Kilk.

Kilk kinnitas, et Eesti õigussüsteemis tal tervikuna kahtlusi pole, isegi kui mõne selle esindaja teadmised majandusest põhinevad Vilde "Pisuhännast" - igasugune äri on teistel naha üle kõrvade tõmbamine jms.

"Süüdistus on alusetu ja isegi absurdne. Jään ootama kohtu seisukohavõttu," ütles Kilk.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: