Tsahkna kutsub erakonnajuhte presidendikandidaate arutama ({{commentsTotal}})

Margus Tsahkna ERR
Margus Tsahkna ERR

Isamaa ja Res Publica Liidu juht Margus Tsahkna saatis parlamendierakondade esimeestele kirja, milles teeb ettepaneku koguneda ühisarutelule presidendikandidaatide üle.

Tsahkna selgitas ERR-i uudisteportaalile, et kuna korraliselt koguneb parlament juba augustis presidenti valima, siis oleks mõtekas istuda laua taha enne, kui parlament läheb suvepuhkusele.

"Asja mõte ongi see, et istuda ühiselt laua taha ja arutada, kuidas me edasi läheme. On ju selge, et ükski erakond üksinda ei suuda presidenti parlamendis ära valida. /.../ Ma arvan, et on mõistlik, kui parlamendierakonnad mitte ei aja oma asja igaüks eraldi, vaid me istume ümber ühe laua ja räägime, kuidas me näeme, et see protsess võiks edasi minna," rääkis Tsahkna.

Kirjas seisab: "Vastavalt Eesti vabariigi põhiseadusele §79 valib vabariigi presidendi salajasel hääletusel riigikogu. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab augusti lõpus vähemalt 68 riigikogu liiget. See tähendab, et valituks osutub kandidaat, kelle toetuseks koguneb lai poliitiline üksmeel."

Tsahkna märkis, et Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tänaseks kinnitanud enda eelistused erakonna põhikirjalistes kogudes, keda nemad sooviks näha sel ametipostil järgmisel viiel aastal. "Meie moraalne kohustus on seega koguneda veel enne parlamendi hooaja lõppu üles ühise laua taha arutama, kuidas minna edasi võimalikult suurt poliitilist ühisosa omava presidendikandidaadi leidmiseks," kirjutas ta.

"Seega teen ettepaneku koguneda enne jaanipäeva parlamendierakondade ühisarutelule ning palume teil nimetada oma esindajad, et leida võimalused ühise presidendikandidaadi nimetamiseks riigikogus. Selleks ajaks on pidanud oma koosolekud kõikide riigikogus esindatud erakondade üldkogud, kus on arutatud ka presidendivalimistega seonduvat," pakkus Tsahkna.

Tsahkna: Jõksi toetuse pärast muret ei ole

Tsahkna ütles, et ei muretse presidendikandidaadi kandidaadi Allar Jõksile poliitilise toetuse saamise pärast. Samas nentis ta, et ühtse poliitilise toetuse leidmise teeb keeruliseks ka selgusetus Reformierakonnas ja Keskerakonnas.

IRL on hetkel ainuke erakond, mis on kuulutanud ametlikku toetust Allar Jõksile. Toetust on on väljendanud ka Vabaerakonna fraktsioon ja juhatus, aga lõpliks otsus tuleb partei esinduskogu otsusega augustis.

"Meie seisukoht on see, et las siis Allar Jõks veel räägib oma mõtetest. Me loodame kindlasti tema selja taha suurt poliitilist toetust," ütles Tsahkna.

"Praegu on ametlikult teatanud sotsiaaldemokraadid ja IRL selgelt, keda toetatakse ja kelle taha otsitakse poliitilist toetust. Pigem on siin suur küsimus selle üle, mis otsuseid teeb näiteks Reformierakond, kas ta teeb neid otsuseid ja kuna ta teeb neid otsuseid. Seepärast ongi väga keeruline praegu poliitilist ühisosa leida, sest Reformierakonna puhul on raske aru saada, et kellega seal tuleb rääkida või keda Reformierakond tegelikult toetab," sõnas ta.

"Sellel nädalavahetusel on kahel riigikogu suurimal erakonnal ka oma üldkogud nii Keskerakonnal kui ka Reformierakonnal. Mõlemad on praegu seest niiöelda lõhki. Ma loodan, et nad suudavad võimalikult kiiresti selgeks teha, keda nad siis toetavad. See annab ka võimaluse hakata poliitilist ühisosa otsima," ütles Tsahkna.

Pühapäeval otsustab oma presidendikandidaadi üldkoosolekul EKRE.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: