Hanso parlamendi ees: ka siin saalis on poliitjõude, kes kujutavad endast julgeolekuriski ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Hannes Hanso.
Kaitseminister Hannes Hanso. Autor/allikas: Tairo Lutter/PM/Scanpix

Kaitseminister Hannes Hanso rõhutas oma ettekandes parlamendi ees, et poliitjõud, mis kütavad üles võõraviha, kujutavad endast Eesti jaoks selget julgeolekuriski.

NATO ega ka Euroopa Liidu ühtsus ning solidaarsus ei saa kunagi olla ühesuunalised, ütles Hanso olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mis käsitles raportit “NATO heidutus Läänemere piirkonnas, hetkeseis ja perspektiivid”.

Hanso toonitas, et Eesti ei saa olla ainult julgeoleku tarbija, vaid meil endil tuleb ka panustada. "Peame ise oleme valmis osalema nii globaalsete kui piirkondlike murede lahendamisel – olgu selleks siis pagulaskriisi lahendamine, võitlus terrorismiga või muud kriitilised olukorrad . Ilma selleta ei ole võimalik loota teiste riikide mõistmisele ja eeldada, et liitlased tulevad meile raskel hetkel appi."

"Ütlen otse ära, et need poliitilised jõud, ka siin saalis, kes kütavad üles võõraviha, kujutavad endast meie jaoks selget julgeolekuriski," lausus Hanso.

"Eesti ühiskonnas viha ja sallimatuse õhutamine teenib ka otseselt Kremli huve. Kui nende jõudude sõnumid võidaksid ning meie liitlased oleksid sunnitud meid käsitlema kui ksenofoobset ja rassistlikku ning suletud väikeriiki, siis ma küsin – kes võidaks, kes hõõruks rõõmust käsi?"

Kaitseminister Hanso sõnul koosneb kaitse-ja heidutushoiak, mille eest Eesti seisab, neljast osisest.

Esimene neist hõlmab iseseisvat kaitsevõimet - eeskätt hästi varustatud ja võitlusvõimelist Kaitseväge ning Kaitseliitu.

Teiseks komponendiks on lahinguvõimeliste liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal. Liitlaste üksused peavad olema piisavalt suured ja lahinguvõimelised ning omama selgeid lahinguplaane ja käsuliine.

Kolmandaks elemendiks on need liitlasväed, mis vajadusel Eestile appi tulevad. Selle toimimiseks on vaja panustada nii nende vägedesse, taristusse kui õppustesse.

Neljandaks tõhusa heidutuse osiseks on ka NATO tuumaheidutus. "Meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eestit võitleb oma vabaduse eest igal juhul ning NATO kaitseb oma liitlasi kogu oma poliitilise ja sõjalise jõuga."

Järgmisel nädalal kohtuvad NATO kaitseministrid Brüsselis ja arutavad ettevalmistusi NATO Varssavi tippkohtumiseks.

Arutelu stenogrammiga saab tutvuda siit.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: