Fotod ja video: EKRE andis riigikogule üle ligi 40 000 massiimmigratsiooni vastu antud allkirja  ({{commentsTotal}})

{{1465390511000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon andis Riigikogu juhatusele üle 39 399 massiimmigratsiooni vastasele petitsioonile antud toetusallkirja.

Petitsiooniga nõutakse rahvahääletust, et immigratsiooni- ja pagulaspoliitika oleks Eesti rahva kontrolli all ega ületaks senist taset.

Enamik allkirju koguti posti teel, tänavakampaania ja rahvakoosolekute raames, kolmandik allkirju laekus veebilehe www.ekre.ee/petitsioon kaudu.

"Alustasime allkirjade kogumist 2015. aasta suvel, kui oli selge, et Euroopasse suunduv massiimmigratsioon ei jäta Eestit puutumata," ütles Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

"Samuti sai selgeks, et Euroopa liit kavandab sundkvoote, keskset immigratsioonipoliitikat ja teisi meetmeid, mis rikuvad liikmesriikide suveräänsust ja Euroopa Liidu aluslepinguid," lisas ta.

Koos toetusallkirjadega esitab konservatiivide fraktsioon riigikogule otsuse eelnõu, et panna 2017. aasta 23. aprillil ehk järgmisel Jüripäeval rahvahääletusele küsimus "Kas olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?"

"Rahvahääletusel saadav seisukoht annaks immigratsioonipoliitikale tugeva legitiimsuse. Valijate seisukoht annab selge aluse Eesti seisukohtade esindamisele Euroopa Liidu institutsioonides. Rahvahääletusel tulemuseks saadav "jah" või "ei" annab Eesti valitsusele kindlustunde aastateks, et ta arvestab oma rahva arvamusega," ütles Mart Helme.

"Immigratsiooniteema on Eesti riigi ja rahva tulevikku silmas pidades strateegiliselt tähtis ning vajab rahvaga nõu pidamist, kui soovime, et riigivõim säilitaks legitiimsuse. Praegu tegutseb valitsus ilma mandaadita, lühinägelikult ohte ja probleeme maha vaikides ning meie kõigi tulevikku ohustades," lõpetas Helme.

 

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" uudist:

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: