Tsahkna üleskutse toob fraktsioonid presidendikandidaatide teemal ühisosa otsima ({{commentsTotal}})

{{1465393056000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu fraktsioonide esindajad ütlesid, et IRL-i esimehe Margus Tsahkna üleskutse koguneda potentsiaalsete presidendikandidaatide arutamiseks ühise laua taha, on teretulnud. Reformierakondlase Martin Kuke sõnul on esimene arutelu järgmise nädala kolmapäeval.

"On hea meel, et Margus Tsahkna reageeris meie kutsele asuda otsima parlamendis ühisosa. Oleme kutsunud ka teised erakonnad esimesele arutelule järgmisel kolmapäeval," ütles Kukk ERR-i uudisteportaalile.

"Esiteks tuleks arutada, et keda parlamendis üldse üles on võimalik seada. Arvestades parlamendimatemaatikat ning poliitiliste jõudude kinnitatud eelistusi, siis tänase seisuga saavad kandidaadi esitada vaid Reformierakond ja Keskerakond. IRL-i kandidaadil Allar Jõksil ning SDE spiikril Eiki Nestoril ülesseadmiseks tänase seisuga 21 häält koos ei ole," rääkis Kukk.

Teiseks tuleks Kuke sõnul asuda otsima ühisosa väljapakutud kandidaatide hulgast. "Reformierakonnal on huvi valida järgmine Eesti president parlamendi faasis, siiani on seda huvi kinnitanud ka kõik teised riigikogu erakonnad."

"Laiapõhjalise toetuse saab kandidaat, kel on sisepoliitiliselt ühendaja võime ning kel on telefonis meie välisliitlaste kontaktid," ütles Kukk.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Sven Mikser ütles, et kindlasti minnakse ja kuulatakse, millised ettepanekud on, aga et kõik kuus parlamendierakonda ühiselt kokku lepiksid ühises kandidaadis, seda peab ta erakordselt ebatõenäoliseks.

"Samas on kindlasti teoreetiline võimalus, et teatud erakondade vahel mingi ühisosa leitakse. Üritus leida mingit ühisosa ja vähemalt testida, kas see on võimalik, on kindlasti väärt üritus," leidis Mikser.

Keskfraktsiooni juht Kadri Simson arvas, et igasugune püüdlus erinevaid erakondi kokku tuua ja nende arvamust kuulda võtta on teretulnud.

"Me oleme näinud kolme kandidaati, kellel mingi potentsiaal võiks riigikogu voorus olla ja nende kolmega me oleme praegu kohtunud. Need on Marina Kaljurand, Siim Kallas ja Eiki Nestor. Aga nad siiski pole nii head olnud, et Keskerakond oleks loobunud oma kandidaadi leidmisest," sõnas Simson.

"Ilmselt, kui me sinna laua taha läheme, teeme me teistele fraktsioonidele ettepaneku, et nad võiksid toetada meie kandidaati," lisas ta.

EKRE fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on nad otsustanud kutse vastu võtta.

"Mulle tundub, et eelkõige on tegemist sooviga püüda mõista, milline on jõudude vahekord riigikogus ja kellel on lootust saada 68 häält - või kas üldse kellelgi on seda lootust," hindas Helme.

Helme rääkis, et EKRE fraktsioon pole ühegi kandidaadi toetamise osas veel midagi otsustanud.

Vabaerakonna esimehele Andres Herkelile tekitas üleskutse segadust. "Meie oleme valmis teiste fraktsioonidega kohtuma, kui selleks on palve või kutse esitatud. Praegu käib küll kummaline sagimine, kas kutsus IRL või tahtis hoopis Reformierakond enne kutsuda, aga me ei tee sellest probleemi," ütles Herkel.

Herkeli hinnangul saab kohtumise eesmärgiks esialgu olla vaid infovahetus. "Oleme valmis andma ülevaate sellest, mil moel ja milliste eesmärkidega on Vabaerakond kandidaadi kandidaate kuulanud ning kuidas ja millal kujuneb erakonna esinduskogu seisukoht. Praegu saab rääkida fraktsiooni ja juhatuse liikmete poolt väljendatud seisukohtadest, aga me peame arvestama, et eelolevatel kuudel võib võimalike kandidaatide ring nii laieneda kui ka kitseneda," hindas ta.

Ta lisas, et laiapõhjalise toetuse saab kõige paremini see kandidaat, kes ei ole ühegi erakonna "oma" ja suudab parteipoliitikast kõrgemal seista.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: