Teadur: NATO püsiv kohalolek on vajalik ka Läänemerel ({{commentsTotal}})

NATO püsiv kohalolek on vajalik ka Läänemerel, sellist otsust ei ole aga oodata enne järgmist tippkohtumist, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Riigikogu arutas riiklikult tähtsa küsimusena riigikaitsekomisjonis valminud raportit NATO heidutusest Läänemere piirkonnas. Raporti üks eesmärke on anda enne NATO tippkohtumist valitsusele oma soovitused heidutushoiaku tugevdamiseks siinses regioonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stoicesku ütles, et ka Läänemerel oleks vaja NATO püsivat kohalolekut, ent see peaks olema piisavalt suur ja võimekas, et tekiks teatud tasakaal.

"Et see ei jääks päris Venemaa mugavustsooniks, nii nagu me oleme näinud näiteks lahingukontrolli äkkõppustel aastast 2012, kuidas nad on võimelised välja paiskama siuliselt kogu oma laevastiku," märkis ta.

See tähendab Stoicescu sõnul täbarat olukorda, sest Balti riikide laevastikud on spetsialiseeritud miinitõrjele ning Soome ja Rootsi laevastikud on mõeldud pigem nende enda rannakaitseks.

Teadur lisas, et kuigi NATO kohaloleku suurendamist Läänemerel arutatakse tippkohtumisel, ei kuulu see otsuste paketti ning otsused võivad selles osas tulla alles järgmisel tippkohtumisel.

Toimetaja: Karin Koppel



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: