Statistikaamet kinnitas esimese kvartali SKP kasvuks 1,7 protsenti
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu esimeses kvartalis aastaga 1,7 protsenti ning sama suur oli ka esialgne hinnang mai keskel.
Esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta esimeses kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9 protsenti ja töötatud tundide arv kahanes 0,1 protsenti. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes esimeses kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete väljaveo kahanemise tõttu.
Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.
Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes tänavu esimeses kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.
Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete impordi suurenemise tõttu. Netoeksport oli esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6 protsenti.
Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3 protsenti peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5 protsenti peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses esimeses kvartalis 5,8 protsenti, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
Toimetaja: Marek Kuul