WHO tervishoiuekspert: Eestis tuleb EMO-de koormuse vähendamiseks panna tööle valveperearstid ({{commentsTotal}})

Erakorralise meditsiini osakond
Erakorralise meditsiini osakond Autor/allikas: Mihkel Maripuu, PM/Scanpix Baltics

WHO ekspert, Genti ülikooli professor Jan De Maeseneer märkis Eesti perearstisüsteemi kohta koostatud raportis, et Eestis tuleb tööle panna valveperearstid ja EMO-de koormus väheneb 70 protsenti.

De Maeseneer leiab raportis, et Eesti tuleks jagada 13-15 perearstiabi piirkonnaks, et ühes piirkonnas oleks 75 000-125 000 elanikku, sest nii saab teenusepakkujate vastutus selgemaks ja ükski elanik ei jääks abi saamise võimalusest kõrvale, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti peaks tema hinnangul olema elanikel perearstipraksis, mitte tingimata oma perearst ning praksises oleks võimalik valida kaks eelistatud arsti, et tagada ravi ja kohtumiste järjepidevus ning 2020. aastaks peaks 50 protsenti perearste töötama tervisekeskustes.

EMO-sse pöördumise reeglid peavad olema selged ja tööle peaksid asuma valveperearstid ja soovitatavalt ööpäev läbi, leidis ekspert.

De Maeseneeri sõnul tuleb järgmise 10 aasta jooksul Eestis koolitada 50 perearsti aastas, mitte 35, nagu on peremeditsiini residentuurikohti tänavu.

2014. aastal kulus haigekassa eelarvest 9,1 protsenti perearsti- ja 58,3 protsenti eriarstiabile, kuid De Maeseneeri arvates peaksid perearstiabi ressursid suurenema 17-protsendini ja eriarstiabi vähenema 50,4-protsendini.

Toimetaja: Marek Kuul



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: