Eurosaadikud: Ansipi avaldust volinikuna jätkamise teemal ei tasu võtta lõpliku tõena ({{commentsTotal}})

Kaja Kallas Brüsselis
Kaja Kallas Brüsselis Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadikud Yana Toom, Marju Lauristin aga ka Kaja Kallas arvavad, et Andrus Ansipi avaldus mitte kandideerida teiseks voliniku ametiajaks pole lõplik ja on tingitud koduigatusest ja pingelisest tööst.

Andrus Ansip teatas teisipäeval Vikerraadio saates Reporteritund, et tema praegune Euroopa komisjoni voliniku aemetiaeg jääb esimeseks ja viimaseks. Euroopa parlamendi Eestist valitud saadikute sõnul on Ansipil piisavalt aega ümber mõelda ja leida motivatsiooni jätkata, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Yana Toomi sõnul võib Ansipi puhul olla erinevaid aspekte, miks ta selle avalduse just nüüd tegi.

"Võib-olla on see lihtsalt märk sellest, et ta on väsinud, tal on kõrini. Või siis see on sõnum teistele, et tema sõltumatus nüüd on natuke kasvanud. Aga tegelikult on kahju, sest ausalt ausalt öeldes, nagu te teate, ma pole Ansipi suur fänn, aga on ikka hea, kui on selline kodumaine inimene, kellega saab asju ajada ja arutada. Ja tal on väga selge arusaam sellest valdkonnast, millega ta tegeleb. Paraku ma ei näe siin ühtegi teist liikmesriiki, kellel oleks selline pädevus selles valdkonnas," ütles Toom.

Ansipi erakonnakaaslane, Kaja Kallas ütles, et temale tuli Ansipi avaldus üllatusena, varem sellest juttu pole olnud.

"Tegelikult on alles teine aasta ja ma arvan, et Andrus Ansip võib ka väga palju oma meelt muuta selle aja jooksul, kui ta sellesse töösse võibolla paremini sisse elab. Nii, et miks mitte teist ametiaega proovida? Võib-olla tal on mingid paremad plaanid muidugi," kommenteeris Kallas.

Kallase sõnul on Ansipil digitaalse ühisturu teemadega väga palju tegemist ning varajane teade, et ta teist ametiaega ei soovi volinik olla, Kallase hinnangul Ansipi algatusi kuidagi pärssima ega forsseerima ei asu.

Marju Lauristini sõnul ei tea ta Ansipi otsuse tagamaid, ent kõrvaltvaadates on Ansipi töö pingeline ja eriti veel praeguses suurte algatuste käivitamise faasis.

"See töö, mis ta siin teeb ja üldse see tegevus siin, on erakordselt pingeline. Ma arvan, et inimesed Eestis tegelikult ei kujutagi ette, kui pingeline see on ja kuidas see inimese mingis mõttes tühjaks pigistab. Andrus Ansipil on ka selline kahe aasta sündroom, kaks esimest aastat on väga raske. Kuidas nüüd see asi kahe aasta pärast on, mida ta ise siis mõtleb, ei oska mina, ega ka tema ette ütlelda. Inimese jaoks, kelle juures on tugevalt kodus, on see väga kurnav ka emotsionaalselt. Ma saan temast aru, aga ma ei ole sugugi kindel, et ta ka kahe aasta pärast sedasama tunneb," rääkis Lauristin.

Ansip ise tunnistas Vikerraadio Reporteritunnis, et näiteks sellel aastal on ta Eestisse sattunud vaid kolmel korral.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: