Maaeluministeerium soovib taas keelustada suuremate loomade ja ahvide kasutamise tsirkuses ({{commentsTotal}})

{{1465460282000 | amCalendar}}
Üks 33-st päästetud lõvist.
Üks 33-st päästetud lõvist. Autor/allikas: REUTERS/Siphiwe Sibeko

Pärast enam kui aasta aega kestnud tööd on maaeluministeerium valmis saanud eelnõu millega soovitakse keelata suure osa metsloomade kasutamine tsirkuses. Tsirkuste suhtes on oma suhtumist muutnud ka paljud loomaaiad, kes metsloomi enam meelelahutusäri tarvis ei müü.

Juba läinud aasta märtsis teatas toonane põllumajandusminister Ivari Padar, et loomade kasutamine tsirkuses tuleks Eestis keelustada. Samal ajal saadeti kooskõlastusringile ka vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus kuid juunikuus lükkas justiitsministeerium dokumendi tagasi.

Urmas Reinsalu hinnangul polnud väljatöötamiskavatsuses kasutatud piisavalt palju teaduslikke uuringuid, et tõestada, kui halb või ebasobiv tsirkuseelu metsloomadele ikkagi on. Etteheiteid oli teisigi, näiteks pidanuks dokumendi koostaja analüüsima ka seda, millist mõju avaldab loomatsirkuse piiramine riigieelarvele. Uut väljatöötamiskavatsust aga koostama ei hakatudki.

Ministeerium on valmis uueks aruteluringiks

Teemaga mindi aga edasi ning maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi avaldab lootust, et selle kuu sees õnnestub juba konkreetse loomakaitseseaduse muutmise eelnõuga välja tulla.

"Oleme vaadanud kõik välja toodud kitsaskohad üle ning neid kohti, mida on võimalik, oleme täiendanud ning praeguseks hetkeks oleme valmis diskussiooni jätkama," kinnitas Tammemägi.

Tallinna loomaaia teadussekretäri Tiit Marani ettepanekul on vahepeal täpsustatud ka loomade nimekirja, kelle kasutamist tsirkuses keelata. Nüüd kuuluvad sinna kõik kiskjad, elevantlased, ja primaatidest metsloomad, ehk lihtsustatult ahvid.

Tegelikult oli Marani ettepanek keelata pea kõigi metsloomade tsirkuses kasutamine ning jätta välja ainult selgrootud. Tammemägi tõdeb aga, et kui eelnõu tuleval aastal riigikokku jõuab, võivad poliitikud sinna soovipäraseid sätteid ju juurde lisada.

Loomaaia asedirektor: tsirkused saavad loomad igaljuhul kätte

Juba aastaid erinevaid tsirkusi maale toonud ettevõtja Lauri Viikna sõnul ei saa aga metsloomade tsirkusest kasutamisest ka täna rääkida, kuna ükski tsirkus metsast toodud looma dresseerima ei hakka. "Kõik tsirkuse loomad on pärit vangistusest ehk nad on see ülejääk, mida müüakse maha loomaaedadest, laboritest või kasvandustest," kinnitas Viikna.

Tallinna loomaaia asedirektori Vladimir Fainšteini sõnul käis Eestis suurem loomade müük nõukogude ajal. Viimased kaks hüaani müüdi 2004. aastal ning need saigi endale tsirkuseärimees Lauri Viikna. "Neid oli meil liiga palju ja neist ei saanud me kuidagi moodi lahti," tunnistas Fainštein.

Ta lisas, et Tallinna loomaaed on loomi väga paljudesse kohtadesse müünud, kuid antud isaseid hüaane keegi ei tahtnud, mistõttu müüdi need Viiknale. "Teine alternatiiv oleks olnud nad magama panna," märkis Fainštein.

Tänaseks on aga nii Tallinna loomaaed kui paljud teised loomaaiad oma suhtumist muutnud ning tsirkustesse loomi enam ei müüda. Suurte kaslaste müümine näiteks on loomaaiale välislepingute tõttu suisa keelatud. Pigem kontrollitakse loomade paljunemist nii, et nende meelelahutusärisse saatmiseks ei tekikski vajadust.

Samas tõdeb Vladimir Fainštein, et soovi korral saavad tsirkused endale vajalikud metsloomad ikkagi kätte. "Loomadega kaubitsemine käib nii legaalsetel kui ka illegaalsetel viisidel. Näiteks müüakse loomi, kes on paljundatud kuskil farmis, kuid sellegi tegevuse legaalsuses võib kahelda, sest pabereid hangitakse igal viisil," selgitas loomaaia asedirektor.

VTA: tsirkused täidavad reegleid

Pille Tammemägi sõnul võiks täna veel eelnõu tasandil seadusemuudatus hakata kehtima hiljemalt järgmise aasta sügisel. Seni kontrollib Eestisse toodud loomatsirkusi veterinaar ja toiduamet. Ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on alates 2014. aastast tsirkuseloomad Eestisse jõudnud kuuel korral ning praegu meil kehtivaid seadusi tsirkused ka täidavad.

"Kui peaks juhtuma, et tõesti me tuvastame mingisuguse mittevastavuse, siis kindlasti me reageerime sellele, kas siis ettekirjutuse, väärteomenetluse või siis ka teatud loomade etendustel kasutamise keelamisega," kinnitas Kalda.

Kuula ka Eeva Esse intervjuud Mattis Turovski ja Annika Lepaga teemal, miks ikka veel loomi tsirkuses kasutatakse?

 

Toimetaja: Allan Rajavee



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: