Maaeluministeerium soovib taas keelustada suuremate loomade ja ahvide kasutamise tsirkuses ({{commentsTotal}})

Üks 33-st päästetud lõvist.
Üks 33-st päästetud lõvist. Autor/allikas: REUTERS/Siphiwe Sibeko
{{1465460282000 | amCalendar}}

Pärast enam kui aasta aega kestnud tööd on maaeluministeerium valmis saanud eelnõu millega soovitakse keelata suure osa metsloomade kasutamine tsirkuses. Tsirkuste suhtes on oma suhtumist muutnud ka paljud loomaaiad, kes metsloomi enam meelelahutusäri tarvis ei müü.

Juba läinud aasta märtsis teatas toonane põllumajandusminister Ivari Padar, et loomade kasutamine tsirkuses tuleks Eestis keelustada. Samal ajal saadeti kooskõlastusringile ka vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus kuid juunikuus lükkas justiitsministeerium dokumendi tagasi.

Urmas Reinsalu hinnangul polnud väljatöötamiskavatsuses kasutatud piisavalt palju teaduslikke uuringuid, et tõestada, kui halb või ebasobiv tsirkuseelu metsloomadele ikkagi on. Etteheiteid oli teisigi, näiteks pidanuks dokumendi koostaja analüüsima ka seda, millist mõju avaldab loomatsirkuse piiramine riigieelarvele. Uut väljatöötamiskavatsust aga koostama ei hakatudki.

Ministeerium on valmis uueks aruteluringiks

Teemaga mindi aga edasi ning maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi avaldab lootust, et selle kuu sees õnnestub juba konkreetse loomakaitseseaduse muutmise eelnõuga välja tulla.

"Oleme vaadanud kõik välja toodud kitsaskohad üle ning neid kohti, mida on võimalik, oleme täiendanud ning praeguseks hetkeks oleme valmis diskussiooni jätkama," kinnitas Tammemägi.

Tallinna loomaaia teadussekretäri Tiit Marani ettepanekul on vahepeal täpsustatud ka loomade nimekirja, kelle kasutamist tsirkuses keelata. Nüüd kuuluvad sinna kõik kiskjad, elevantlased, ja primaatidest metsloomad, ehk lihtsustatult ahvid.

Tegelikult oli Marani ettepanek keelata pea kõigi metsloomade tsirkuses kasutamine ning jätta välja ainult selgrootud. Tammemägi tõdeb aga, et kui eelnõu tuleval aastal riigikokku jõuab, võivad poliitikud sinna soovipäraseid sätteid ju juurde lisada.

Loomaaia asedirektor: tsirkused saavad loomad igaljuhul kätte

Juba aastaid erinevaid tsirkusi maale toonud ettevõtja Lauri Viikna sõnul ei saa aga metsloomade tsirkusest kasutamisest ka täna rääkida, kuna ükski tsirkus metsast toodud looma dresseerima ei hakka. "Kõik tsirkuse loomad on pärit vangistusest ehk nad on see ülejääk, mida müüakse maha loomaaedadest, laboritest või kasvandustest," kinnitas Viikna.

Tallinna loomaaia asedirektori Vladimir Fainšteini sõnul käis Eestis suurem loomade müük nõukogude ajal. Viimased kaks hüaani müüdi 2004. aastal ning need saigi endale tsirkuseärimees Lauri Viikna. "Neid oli meil liiga palju ja neist ei saanud me kuidagi moodi lahti," tunnistas Fainštein.

Ta lisas, et Tallinna loomaaed on loomi väga paljudesse kohtadesse müünud, kuid antud isaseid hüaane keegi ei tahtnud, mistõttu müüdi need Viiknale. "Teine alternatiiv oleks olnud nad magama panna," märkis Fainštein.

Tänaseks on aga nii Tallinna loomaaed kui paljud teised loomaaiad oma suhtumist muutnud ning tsirkustesse loomi enam ei müüda. Suurte kaslaste müümine näiteks on loomaaiale välislepingute tõttu suisa keelatud. Pigem kontrollitakse loomade paljunemist nii, et nende meelelahutusärisse saatmiseks ei tekikski vajadust.

Samas tõdeb Vladimir Fainštein, et soovi korral saavad tsirkused endale vajalikud metsloomad ikkagi kätte. "Loomadega kaubitsemine käib nii legaalsetel kui ka illegaalsetel viisidel. Näiteks müüakse loomi, kes on paljundatud kuskil farmis, kuid sellegi tegevuse legaalsuses võib kahelda, sest pabereid hangitakse igal viisil," selgitas loomaaia asedirektor.

VTA: tsirkused täidavad reegleid

Pille Tammemägi sõnul võiks täna veel eelnõu tasandil seadusemuudatus hakata kehtima hiljemalt järgmise aasta sügisel. Seni kontrollib Eestisse toodud loomatsirkusi veterinaar ja toiduamet. Ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on alates 2014. aastast tsirkuseloomad Eestisse jõudnud kuuel korral ning praegu meil kehtivaid seadusi tsirkused ka täidavad.

"Kui peaks juhtuma, et tõesti me tuvastame mingisuguse mittevastavuse, siis kindlasti me reageerime sellele, kas siis ettekirjutuse, väärteomenetluse või siis ka teatud loomade etendustel kasutamise keelamisega," kinnitas Kalda.

Kuula ka Eeva Esse intervjuud Mattis Turovski ja Annika Lepaga teemal, miks ikka veel loomi tsirkuses kasutatakse?

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.

Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics