Ombler: pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda ({{commentsTotal}})

Mati Ombler
Mati Ombler Autor/allikas: PM/Scanpix

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul pole Eesti ühiskonnas korruptsiooni veel otsustavalt hukka mõistetud ning pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda.

Ombler tõdes täna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtva aastaraamatu esitlusel, et üldsuse ja meedia reaktsioonid on korruptsioonijuhtumite avalikuks tulemisel korruptsiooni halvustavad, aga igapäevases elus on näha, et tihti ei astuta reaalseid samme olukorra paremaks muutmiseks.

"Korruptsiooni välja juurimine ei saa olla ainult õiguskaitseasutuste töö vaid tõsised muudatused peavad alguse saama ennekõike ühiskonnas. Pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda, politseile ei anta korruptsioonijuhtumitest teada ja see kõik tekitab uut korruptsiooni ega kiirenda olukorra parendamist. Korrumpeerunud inimesed on kellegi sõbrad, sugulased ja tuttavad ning nende omakasust ajendatud tegemiste hukkamõist peab alguse saama lähedastest inimestest," ütles Ombler.

Ombleri sõnul peab ka erasektor ise olema aktiivne ausa ettevõtluse eestvedamisel ning sellise aktiivse tegevuse üheks osaks on kelmuste ja korruptsiooniga seotud riskide maandamine ja sellesse negatiivselt suhtumine.

"Töötajate altkäemaksu andmise/võtmise juhtumitest politseile teadaandmine aitab kaasa suurema eesmärgi saavutamisele ega ole kuidagi seotud ettevõtte maine kahjustamisega. Ettevõtte juht saab olla aususele rajaneva maine kujundaja ja tema suhtumisest ning sammudest sõltub töötajate suhtumine ning ausameelsus," ütles büroo juht.

Ombleri kinnitusel on korruptsioonikuritegude büroo kõige enam tähelepanu pälvinud valdkonnaks korruptsioon kohalikes omavalitsustes ning sealsed korruptsioonialased rikkumised on seotud toetuste väärkasutamise, avalike vahendite omastamise, ametialase võltsimise, enda või seotud isikute kohta tehtud otsuste ja tehingute või altkäemaksu võtmisega.

"Kahjuks ei ole see tendents viimase nelja aasta jooksul kahanenud, vaid vastupidi,“ nentis ta.

Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul hindab kolmandik juhtidest korruptsiooni Eestis levinuks, kuid samas näitavad uuringud endiselt, et iga viies ettevõte ei ole midagi ette võtnud pettuste ennetamiseks. "Samas ennetuse ja kuritegude varajase avastamise koormus on aga üha enam ettevõtete endi õlul," märkis ta.

Aasa kinnitusel toob kuritegevusevastases võitluses edu ennetamine ja kuritegude varajane avastamine koos kuritegude uurimisega ning selles suunas liigub ka keskkriminaalpolitsei, seades raskuskeskme kõrgemate väärtushinnangute juurutamisele, et eelkõige juhtide eeskuju kaudu suhtumist korruptsiooni muuta.

"Kuna meie jõuame tegeleda lõppkokkuvõttes siiski väheste juhtumitega, paneme rõhku kvaliteetsele teabele ja analüüsile, et jõuda kõige rohkem majandus- ja ausat ärikeskkonda kahjustava tegevuseni. Sellise lähenemise eesmärk on muuhulgas kriminaalmenetluste kaudu jõuda üldisemate probleemide tuvastamiseni ja seejärel koostöös asutuste ning ettevõtetega ennetustegevuse käigus leida meetmed, millega edaspidi riske maandada ja rikkumisi ära hoida," ütles Aas.

Kahe aasta jooksul on büroo edastanud prokuratuuri 55 kriminaalasja.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: