Valitsus kinnitas ülikoolide teadus- ja õppehoonete investeeringute kava ({{commentsTotal}})

Valitsus kinnitas ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi ASTRA investeeringute kava, millega toetatakse seitsme teadus- ja õppehoone ehitamist või renoveerimist kokku 54,1 miljoni euroga. Toetust saavate hoonete seas on näiteks nii Kunstiakadeemia peahoone kui ka Muusikaakadeemia saalikompleks.

Minister Ligi märkis, et ASTRA toel saab lahendatud mitu pikaajalist probleemi. "Kunstiakadeemia on juba liiga kaua olnud korraliku peahooneta ning EMTA heade õppetingimuste ootus on väga mõistetav. IT-valdkonna tööjõupuuduse ning üliõpilaste arvu kiire kasvu tõttu on strateegiliselt oluline Tartu Ülikooli IT-keskus. Me ootame, et uueneva taristuga kaasneks ka kvalitatiivne hüpe õppe- ja teadustöös," märkis Ligi. "Investeering modernsesse taristusse annab ülikoolidele ja teadusasutustele ka tõuke kulutada rohkem õppe- ja teadustöö sisule ja inimestele ning tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet."

Kokku taotles toetust 14 asutust 15 objekti jaoks. Otsused tegi SA Archimedese juures töötanud hindamiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid avalikust sektorist, ülikoolidest ning ettevõtlusest. Hindamise järel toimusid läbirääkimised ettepanekute esitajatega. Kõik asutused panustavad ka ise hoonete ehitamisesse.

ASTRA on ülikoolide ja teadusasutuste strateegilise arendamise programm, millega riik toetab struktuursete muudatuste läbiviimist ja vastutusvaldkondade arendamist. Arenguprogrammi kogumaht on 121,5 miljonit eurot ning see koosneb ASTRA investeeringute kavast (54,1 miljonit eurot) ja ASTRA toetustest ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamiseks (67,4 miljonit eurot).

ASTRA meetmest 85 protsenti moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 10% riigieelarveline kaasfinantseering, millele lisandub taotlejate omafinantseering 5 protsenti.

1. Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine

  • Projekti eesmärk on uue õppe- ja teadushoone rajamine Tartu kesklinna senise majandusteaduskonna hoone juurde.
  • IT-keskuse kavandatavaks mahuks on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² hoone üldpinnale.
  • Uues õppe- ja teadushoones hakkavad paiknema TÜ järgmised üksused: arvutiteaduste instituut; matemaatika ja statistika instituut; arvutitehnika õppetool ning majandusteaduskond. 
  • Projekti eeldatav rakendamise tähtaeg on kuni 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot ning projektile eraldatav suurim toetuse summa käesolevast meetmest on 15 miljonit eurot.
  • Investeeringuobjekti edasise kasutusega seonduvad püsikulud ca 1,5 miljonit eurot aastas kaetakse TÜ eelarvest.

2. TTÜ ehitusteaduskonna katsehalli tervikrenoveerimine

  • Projekti eesmärk on renoveerida olemasolev õppe- ja teadushoone, milles hetkel on 3 teadus- ja katselaboratooriumit, 2 õppelaborit, 2 õppeklassi ning neid teenindavad töökojad, kontoriruumid ja abiruumid.
  • Hoonest kõige suurema osa, ca 40% moodustava katsehalli jõupõrand ning kandekonstruktsioonid säilitatakse.
  • Välisseinad renoveeritakse uute elementidega asendamise teel, renoveeritakse hoone katus soojustuse ja katusekatte paigaldamise abil. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid A klassi energiatõhususe tagamiseks.
  • Projekti rakendamise eeldatav lõpptähtaeg 2018. aasta I poolaasta. Eeldatavaks maksumuseks on 5,1 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 3,8 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud ca 126 000 eurot kaetakse ülikooli enda eelarvest.

3. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine

 

  • Hoone 12 293 m² suurusel kasulikul pinnal hakkavad tegutsema lisaks EKA neljale teaduskonnale ka avatud akadeemia, töökojad ja administratsioon.
  • Kotzebue 1/Põhja pst 7 on hoonete kompleks, kus renoveeritakse hooned, mis rajatud 1932. aastal tootmishooneteks (tekstiilitööstus – Rauaniit, SUVA) ning ehitatakse juurde uus hooneosa.
  • Lisaks hooneosade rekonstrueerimisele ja uuele ehitusele uuendatakse samaaegselt ka kõik EKA töökojad, sest suur osa töökodade sisustusest on seni olnud tehniliselt vananenud, energiakulukad või nüüdisaegsetele õppe- ja teadustöö vajadustele mittevastavad.
  • Tegevuste rakendamise eeldatav tähtaeg on 2017. aasta II poolaasta. Projekti eeldatav maksumus on 27,5 miljonit eurot ning investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 15 miljonit. Täiendavad püsikulud ca 485 697 eurot kaetakse EKA eelarvest.

4. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine

  • Kavandatava teadus- ja õppehoone näol on tegemist EMTA saalikompleksiga, mis integreeritakse juurdeehitusena olemasoleva hoonega.
  • Uue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: kontserdisaal, black-box, õppe- ja harjutusruumid, admin. ja personaliruumid, tehnilised ruumid ning üldkasutatavad ja abiruumid.
  • EMTA esitatud projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 11,8 miljonit eurot, millest investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 4 miljonit. Sellele lisandub Kultuurkapitali toetus ja EMTA omafinantseering. Täiendavad püsikulud ca 105 175 eurot kaetakse EMTA eelarvest.

5. Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi rajamine

  • SKA Tallinna õppekompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse ja spordihoone asendamine ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna õppekompleksis puuduvat spordisaali ning uut kaasaegset siselasketiiru.
  • Auditooriumite suurus viiakse universaalselt sobivaks, et võtta need kõigi kolledžite, keskuste ja õppekavade ristkasutusse.
  • Uude hoonesse kavandatakse seni Tallinna õppekompleksis puuduv spordisaal täismõõdus korvpalliplatsi ning teisaldatavate tribüünidega, mis võimaldavad ruumi kasutada ka suure ca 600 istekohaga kogunemisruumina
  • Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 16 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 13,5 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.

6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleksi renoveerimine

 

  • Rekonstrueeritakse hoonekompleksi välispiirded (aknad, seinad, vundament, katus) ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid energiatõhususe suurendamiseks ja töötingimuste parandamiseks.
  • Projekti tulemusena paraneb energiasääst ja saavutatakse halduskulude kokkuhoid.
  • Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta ja eeldatav maksumus on 2,5 miljonit eurot. Eraldatav toetuse suurim summa on ligi 2,1 miljonit eurot.

7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja juurdeehitus

  • Olemasolev õppe- ja tööruumide pind ei ole kõrgkoolile piisav. Seni on leitud lahendus, kus õppeklasse ja koridore on kohandatud tööruumideks ja mindud üle avatud kontori põhimõttele, mis on võimaldanud pinda optimaalsemalt kasutada.
  • Koolihoone kahe majatiiva ühendamise teel tekib juurde kasulikku pinda, mida vajatakse kiirabiauto simulatsiooniruumiks, auditooriumideks, avalikkusele suunatud ürituste korraldamiseks, iseseisva töö aladeks, töötajate tööruumideks, tualettruumide arvu suurendamiseks.
  • Käesoleva projekti rakendamise eeldatav algus on 2016. aasta II poolaasta ning planeeritud lõpp 2017. aasta II poolaasta.Eeldatav maksumus on 789 500 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 750 000 eurot.

Toimetaja: Priit Luts, Allan Rajavee



Ott TänakOtt Tänak
Tänak läheneb Sordole, soomlastel kolmikjuhtimine

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 15:27 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.