KKP korruptsioonikuritegude büroo registreeris kahe aastaga üle 500 kuriteo ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Keskkriminaalpolitsei (KKP) korruptsioonikuritegude büroo registreeris 2014. aastal 221 ja 2015. aastal 302 kuritegu ehk 55 kuriteo võrra rohkem kui kahel eelneval aastal.

Viimasel kahel aastal on suurenenud on altkäemaksu võtmisega seotud kuritegude arv, mis on tingitud karistusseadustiku muudatusest, selgus keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtvast aastaraamatust.

Nimelt muutusid eelmise aasta alguses kehtetuks karistusseadustikus seni kuriteona sätestatud pistise andmise, võtmise ja vahendamisena käsitletud süüteokoosseisud ning nüüdseks käsitletakse varasemat pistise tähendust altkäemaksuna.

Tähtis muudatus on ka kaks kuriteokoosseisu, mis sätestavad vastutuse altkäemaksu andmise ja võtmise eest erasektoris ning lisaks kaotas kehtivuse korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärtegu ehk deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine.

2014. aastal saatis korruptsioonikuritegude büroo menetlusotsuste langetamiseks prokuratuuri 30 kriminaalasja 166 kuriteoga kokku 17 erinevas kuriteo kvalifikatsioonis ning eelmisel aastal 25 kriminaalasja 154 kuriteoga kokku 20 erinevas kuriteo kvalifikatsioonis.

Võrreldes kahe eelneva aastaga on aastatel 2014–2015 prokuratuuri saadetud kuritegude arv 53 kuriteo võrra väiksem ning selle põhjuseks on suurenenud menetluskoormus olemasolevates asjades, mis jõuavad prokuratuuri saatmiseks valmis tänavu.

2014. aastal saadeti prokuratuuri kokku 137 ja 2015. aastal 89 korruptsioonikuritegu ehk mõnevõrra vähem kui kahel eelneval aastal kokku.

2015. aastal prokuratuuri saadetud 89 korruptsioonikuriteost olid 15 seotud altkäemaksu võtmise või andmisega erasektoris.

Nelja aasta jooksul on büroo saatnud prokuratuuri kokku 361 isikut, neist ametiisikuid 83, mitteametiisikuid 226 ja juriidilisi isikuid 52.

Kahe viimase aasta jooksul on küll prokuratuuri saadetud kahtlustatavate üldarv vähenenud, kuid ametiisikutena kahtlustatavate arv on samas varasemast suurem olnud. Ametiisikuid saadeti prokuratuuri 2014. aastal 26 ja 2015. aastal 23. Nagu varasemailgi aastail moodustavad valdava osa kahtlustatavatest mitteametiisikud põhjusel, et menetlustes on tuvastatud suurel hulgal isikuid ehk enamasti nn kliente, kes on olnud valmis ebaausat ametiisikut ära kasutama ja meelehead andma või dokumente võltsima, et oma eesmärke saavutada.

Prokuratuuri saadetud kriminaalasjades on kahel viimasel aastal jäänud varasemate aastatega samaks valitsusasutustes ja riigi osalusega ettevõtetes töötanud kahtlustatavate arv.

Vähenenud on õppeasutustes töötanud kahtlustatavate arv. Suurenemise tendentsi on aga märgata kohalikes omavalitsustes töötanud kahtlustatavate osakaalus, kus aastate 2014–2015 jooksul on prokuratuuri saadetud kokku 23 omavalitsusega seotud töötajat. Samuti on kasvanud erasektoris töötanud ametiisiku positsiooniga kahtlustatavatest töötajate arv.

Kahtlustatavailt ebaseaduslikul teel omandatud varade arest on büroos prioriteediks algusest peale ja aasta-aastalt on arestitava vara väärtus suurenenud ning selle väärtus sõltub toimepandud kuritegudest ja kahtlustatavate elatustasemest. Rohkesti on kahtlustatavate hulgas neid, kes elavad palgast palgani ning ebaseaduslikul teel saadu kulub igapäevasteks kulutusteks ehk seetõttu pole neil ka vara, mida arestida. Teiselt poolt on ka menetlusi, kus tekitatud kahju on suur ning isikute varaline seis pole laita.

2014. aastal oli arestitud vara väärtus 270 007 eurot ja 2015. aastal 504 348 eurot.

Üle poole ehk 60 protsenti prokuratuuri saadetud kriminaalmenetlustest on alguse saanud büroo töötajate hangitud teabest või kolleegidega koostööst.

Korruptsioonikuritegude büroo (KOKB) loodi politsei- ja piirivalveametis 1. septembril 2011. aastal ning alates 2012. aasta 1. jaanuarist liideti büroo koosseisu Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus ning Lõuna, Lääne ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude teenistus.

Toimetaja: Marek Kuul



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema