Palo: peaministrierakond kisub kogu koalitsiooni reitingut alla ({{commentsTotal}})

Urve Palo.
Urve Palo. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaaldemokraatide juhatusse kuuluv Urve Palo usub, et rahva rahulolematus suureneb ja valitsuse toetus langeb veelgi, kui ebavõrdsuse vähendamiseks midagi tõsiselt ette ei võeta.

Turu-uuringute täna avaldatud küsitlustulemustest selgus, et SDE reiting on kukkunud 10% peale. Populaarsustabelit juhib Keskerakond (28%), neile järgnevad Reformierakond (20%), EKRE (13%), Vabaerakond (12%) ja IRL (7%).

Palo ütles ERR.ee-le, et võrreldes valimistulemusega on kõik koalitsioonierakonnad kaotanud toetajaskonda: Reformierakond 7,7, IRL 6,7 ja SDE 5,2 protsendipunkti.

"Eks see näita rahva rahulolematust. Ja mida muud olekski oodata? Viimaste aastatega on Eestist saanud Euroopa Liidu kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega riik. Madalaima ja kõrgeima sissetulekute vahe on meil ligi 15 kordne," rõhutas Palo.

Palo usub, rahva rahulolematus suureneb ja valitsuse toetus langeb veelgi, kui ebavõrdsuse vähendamiseks midagi tõsiselt ette ei võeta. Muutusi tuleb tema sõnul ette näha nii ettevõtluses, maksu- ja regionaalpoliitikas, tööturul kui sotsiaalsüsteemis.

"Seni kuni peaministri erakond aga kardab uusi ja intelligentseid lahendusi ning on kinni vanades dogmades, pole ka olulist arenguhüpet oodata. Peenhäälestades meie inimeste heaolu ei paranda ja majandust kasvama ei pane," sõnas Palo.

Võitlus EKRE-ga

Palo usub, et sel kuul puhkenud poliitiline lahing konservatiivse rahavaerakonnaga (EKRE) veel reitingutes ei kajastu.

"See on pikem võitlus ja pikem selgitustöö. Sõltumata sellest, milline on reiting, me seda võitlust jätkame. Me peame selgitama, et suletus ja viha õhutamine pole tee, mida Eesti peaks valima," ütles ta.

"Kui see peaks nõudma rohkem aega, et inimesed mõistaks, miks me selle eest võitleme, siis midagi pole teha. Selle vastu tuleb julgelt ja konkreetselt astuda. Aga arvan, et seda vastandumist veel reitingutes näha pole."

Toimetaja: Priit Luts, Aleksander Krjukov



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: