Aktsiisitõusude tõttu võivad Eestis laiemalt levima hakata Valgevene salasigaretid ({{commentsTotal}})

Konfiskeeritud salasigaretid.
Konfiskeeritud salasigaretid. Autor/allikas: MTA

Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas kasvab Valgevenest pärinevate salasigarettide maht, mida tuuakse Euroopa Liitu ka teisi riike transiitriikidena kasutades, tõdesid nii Eesti kui ka rahvusvahelised asjatundjad ning Baltimaade tolliametite esindajad täna ümarlaual "Aktsiisikaubad ja salaturg".

"Võttes arvesse Euroopa Liitu saabuva Valgevene päritolu toodete mahtu ning selle mõju eelarvele ja kuritegevusele, peaks igasugune majanduslik koostöö Valgevenega eeldama Valgevene tahet salasigarettide levikut tõkestada. Seda näitaks tubakakontrolli konventsiooni salaturu protokolli ratifitseerimine," rääkis ümarlaual Itaalia kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime’i teadur Martina Rotondi

Ta lisas, et EL-i liikmesriikidel pole mõtet sellist mitmetasandilist salasigarettide vastu võitlemise protokolli ratifitseerida, kui naaberriigid seda ei tee. "See peaks olema järgnevate Euroopa Liidu nõukogu eesistujate prioriteet," toonitas Rotondi.

Lehis: aktsiisitõusud võivad kaasa tuua musta turu laienemise

Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis tõi välja ebastabiilse aktsiisipoliitika mõju majanduskeskkonnale. "Juba on seaduseks kirjutatud väga suured tubaka aktsiisitõusud, tõus on 16 protsenti poole aasta jooksul, kuid see ei ole jätkusuutlik, sest võib pöördumatult suurendada salaturgu," leidis Lehis.

"Hüppelised aktsiisitõusud Eestis on juba avaldamas survet nii alkoholi, tubaka kui ka kütuse legaalsele müügile ja sellega seoses on ettevõtjad ja ka riigieelarve surve all. Naaberriikide aktsiisikaupade hinnavahed ja kiire hinnatõus Eestis loovad soodsa pinnase salaturu ohtlikuks kasvuks, mis kahjustab Eesti majandust laiemalt," lisas maksumaksjate liidu juhatuse liige.

MTA: oleme suutnud salasigarettide turuosakaalu vähendada poole võrra

Maksu- ja tolliamet (MTA) tutvustas ümarlaual viimaste aastate saavutusi võitluses salakaubandusega. "Oleme suutnud salasigarettide osakaalu turul viimastel aastatel poole võrra vähendada ja sageli kontrollime selleks ka maanteedel ja tänavatel. Oluline osa on ka inimestega suhtlemisel, et tõsta nende teadlikkust salakauba ohtlikkusest ja mõjust kogukonnale,“ selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere.

"Võitluses salakaubaga puutume lisaks üksiküritajatele sageli kokku ka organiseeritud kuritegevusega ja nende inimeste jaoks ei ole vahet, kas tehakse äri salasigarettide, salaviina või narkootikumidega," lisas Kõluvere.

Nii Eesti, Läti kui ka Leedu tolliametite esindajad ning riigikogu liige Raivo Aeg leidsid ümarlaual, et rahvusvahelise majanduskuritegevusega võitlemiseks on lisaks pidevale infovahetusele, koostööle ja kogemuste jagamisele vältimatu ühiskonna hoiakute kujundamine.

Maksu- ja tolliamet kutsub inimesi üles salakauba ärist teada andma, et nii koos kodukanti turvalisemaks muuta.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: