Ukraina nõuab riigi idaosas pingelõdvendust ja Vene vägede väljaviimist ({{commentsTotal}})

Ukraina nõuab pingelõdvendust Ida-Ukrainas, OSCE vaatlejatele piiramatut juurdepääsu ning Vene vägede väljaviimist Ida-Ukrainast, ütles Tallinnas visiidil viibinud Ukraina välisministri Pavlo Klimkin.

Pavlo Klimkini sõnul ootab Ukraina, et Eesti võtaks ülejärgmisel aastal Euroopa Liidu eesistujana Ukraina olukorra oma tegevusplaani, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ukraina välisminister ütles ajakirjanikele, et Ida-Ukrainas valimiste läbiviimiseks praegu tingimused puuduvad ja nende loomiseks tuleb survestada Venemaad. Teatavasti ei õnnestunud märtsis Venemaa, Ukraina, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministritel ehk nn Normandia nelikul kokku leppida Donbassis valimiste korraldamises. Ukraina välisminister kordas valimisteks vajalikke eeltingimusi.

"Olukorra pingetustamine, tulelöökide lõpetamine, OSCE jaoks täielik juurdepääs, kaasaarvatud piiri vaatlemiseks ja loomulikult edaspidi Vene vägede ja relvastuse väljaviimine on põhiküsimused ausate ja vabade valimiste läbiviimiseks," sõnas Klimkin.

Välisminister Marina Kaljurand ütles pressikonverentsil, et Euroopa Liidul on aeg Ukrainale viisavabadus kehtestada, sest Ukraina omalt poolt on kõik vajalikud tingimused täitnud. Kaljurand lubas tõstatada viisavabaduse küsimuse järgmisel välisasjade nõukogul.

"Ja see on nüüd Euroopa Liidu asi, täita oma lubadus. Kui EL lubas viisavabadust Ukrainale ja Gruusiale ja tehnilised tingimused selleks on täidetud, siis tuleb see viisavabadus nendele riikidele ka võimalikult ruttu anda," nentis ta.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn lubas kevadel, et Ukraina, Gruusia ja Kosovo saavad tänavu Euroopa Liiduga viisavabaduse.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: