Arro: NO99 nõukogu pole Ojasoo vägivallatsemist arutanud ({{commentsTotal}})

{{1465493493000 | amCalendar}}

SA NO99 nõukogu esimees Tõnis Arro ütles eile avalikuks tulnud Tiit Ojasoo vägivallatsemist kommenteerides, et kuna kriminaalmenetlus on lõpetatud ja osapooled ära leppinud, ei ole teatri nõukogu asja arutanud.

Arro ütles "Aktuaalsele kaamerale" saadetud selgituses, et kuigi tegemist oli väga tõsise ja kahetsusväärse juhtumiga, ei olnud see seotud tööga NO-teatris. Arro sõnul oli noore naisnäitleja koostöö teatriga selleks ajaks lõppenud ning juhtunu oli kahe eraisiku vaheline asi.

Et konflikti osapooled on tänaseks omavahel ära leppinud ja neil pole üksteise suhtes pretensioone, ei ole teatri nõukogu ka juhtunut arutanud. Nõukogu esimehe sõnul pole kõnealusel juhtumil ka mingit seost teatri juhtimises kavandatud ajutiste muudatustega, millega Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper otsustasid alates juuni teisest poolest taanduda üheks aastaks NO99 juhtimisest.

Ojasoo ise ütles, et tal on juhtunu pärast väga kahju ja piinlik.

"inimesena mul on väga kahju ja väga piinlik ja ma olen vabandanud nii kannatanu ees korduvalt kui ka ametlikult on see asi leidnud oma lahenduse praegu," lausus ta.

Kultuuriministeerium sai juhtunust teada meedia vahendusel ja mõistis selle üksmeelselt hukka.

"Minu seisukoht nii ministrina kui kodanikuna on ühene: mitte mingisugust vägivalda ei saa ühelgi kujul tolereerida ja sellel ei ole mitte mingisugust õigustust," tõdes kultuuriminister Indrek Saar. "Kultuuriministeeriumil on mitmeid sihtasutusi, mida juhivad nõukogud ja nõukogude pädevuses on tagada see, et need kultuuriasutused saaksid oma tööd teha parimal viisil".

Teater NO99 juhi Tiit Ojasoo kohta algatati jaanuaris kriminaalasi, sest ta kasutas noore näitleja suhtes 14. jaanuaril vägivalda. Järgmisel päeval alustas prokuratuur Ojasoo suhtes menetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

Pärast paarikuist menetlemist nõustus kannatanu ettepanekuga lõpetada kriminaalmenetlus ja alustada lepitusmenetlust, mis tähendab, et asja ei saadetud kohtusse.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: