Jaapani tootja ohtlikuks osutunud turvapadjad puudutavad Eestis kümneid tuhandeid autoomanikke ({{commentsTotal}})

Honda
Honda Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Jaapani turvapadjatootja Takata ohtlikud turvapadjad puudutavad ka Eestis kümneid tuhandeid autoomanikke.

Takata kasutab turvapatjades ohtlikku ammooniumnitraati, mis peaks õnnetuse ajal täitma turvapadja, kuid võib aja jooksul muutuda selliseks, et põhjustab autos viibijatele eluohtliku kontrollimata plahvatuse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja sõnul on ka Eestis Takata turvapadjad vigastusi põhjustanud, kuid turvapadja korrektset avanemist on tagantjärele keeruline tuvastada.

Vigaste turvapatjadega autode kohta puudub Eestis täpne ülevaade, kuid mujal maailmas on probleem enim puudutanud Hondasid.

Honda Baltikumi järelturuteeninduse juht Kaupo Veegen märkis, et lainetena on Eestis tagasi kutsutud mõni tuhat autot, eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses.

Toyota Baltic AS-i direktor Marek Maide märkis, et Eestis hõlmab tagasikutsumine koguni 12 700 autot ning Nissan Nordic Europe OY Eesti haru teenindusjuhi Henri Daumi sõnul on Nissaneid siin tagasi kutsutud 2914.

Mitsubishi puhul puudutab tagasikutsumine Lanceri mudelit tootmisvahemikus 2003-2007, milledel on vigane kõrvalistuja eesmise turvapadja padrun ning Eestis puudutab see 345 sõidukit.

Fiat-Chrysler Automobiles puhul käib see aastate 2005-2010 mudelite Chrysler 300, Dodge Charger ja Dodge Magnum kohta ning neid on ametlikult Eestis 97.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: