Kasahstani eriüksuslased tapsid Aktöbes viis kahtlustatavat ({{commentsTotal}})

Kasahstani sõdur terrorismivastasel õppusel 2015. aastal.
Kasahstani sõdur terrorismivastasel õppusel 2015. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kasahstani rahvusliku julgeoleku komitee (KNB) teatas, et Aktöbe linnas leidis aset julgeolekuoperatsioon, mille käigus tapeti viis äärmuslast, keda kahtlustati seotuses pühapäeval toimunud ohvriterohkete terrorirünnakutega.

Võimude kinnitusel olid kahtlustatavad end kindlustanud ühes korteris ning keeldusid alla andmast. Kui riüksuslased neilt alla andmist nõudsid, avasid nad võimuesindajate pihta tule, vahendasid Unian ja Reuters.

Tulevahetus olevat kestnud kogu öö ning lõpuks korraldasid eriüksuslased tormijooksu, mille tagajärjel neli kahtlustatavat tapeti. Lisaks tapeti mees, kes sündmuskoha lähedal tänaval politsei pihta tulistama hakkas.

KNB teatel ohvreid või kannatanuid võimuesindajate ja tsiviilelanike seas pole.

Pühapäeval sai Aktöbes surma ligi 20 inimest

Kasahstanis Aktöbes sai äärmuslaste pühapäevastes rünnakutes surma ligi 20 ja haavata ligi 40 inimest.

Relvastatud isikud ründasid linnas kaht relvapoodi ja tungisid seejärel sõjaväebaasi territooriumile.

Siseministeeriumi pressiesindaja Almas Sadubajev märkis, et ründajad olid "äärmusliku mittetraditsioonilise usuliikumise järgijad". Tavaliselt on Kasahstani võimud sellisel viisil määratlenud islamiäärmuslasi.

Üldiselt on islamiäärmuslaste terrorirünnakud Kasahstanis haruldased, kuid Venemaa piiri ääres asuvas Aktöbes on selliseid intsidente varemgi ette tulnud - näiteks leidis seal 2011. aastal aset riigi esimene suitsiiditerroristi poolt korraldatud rünnak.

Kohaliku meedia teatel aga kahtlustatakse rünnaku korraldamises ja riigipöörde kavandamises ärimees Tohtar Tulešovit, kes peeti jaanuaris kinni seoses narkokaubanduse ja kuritegeliku grupeeringu rahastamisega.

Ukraina mõttekoda: niidid viivad Vene eriteenistusteni

Ukraina mõttekoda Da Vinci aga väidab, et Aktõbe sündmuste niidid viivad hoopis Venemaa eriteenistusteni. Seda kinnitavad mõttekoja arvates ärimees Tulešovi varasemad lähedased suhted Venemaaga.

Samuti on Moskvat juba pikemat aega häirinud asjaolu, et vanad liitlased Kasahstan ja Valgevene pole Venemaaga Ukraina survestamisel ühte sammu käinud.

Selle üle, et Moskva võib Nursultan Nazarbajevi ja Aleksandr Lukašenko võimu õõnestamiseks midagi ette võtta, on viimasel ajal spekuleerinud mitmed analüütikud.

Nazarbajev: terroriste juhiti välismaalt

Kasahstani president Nazarbajev ütles kolmapäeval, et Aktöbe linnas toimunud rünnakud korraldati välismaalt. Ühtegi välisriiki ta küll nimeliselt esile ei toonud.

Riigipea kinnitas, et tal on kavas astuda otsustavaid samme äärmuslaste ja terroristide maha surumiseks.

Nazarbajevi sõnul seisavad rünnakute taha äärmuslike pseudoreligioossete õpetuste järgijad, kes said juhiseid välismaalt.

Presidendi hinnangul on Kasahstanis märgata "värvilise revolutsiooni" ilminguid, mille eesmärgiks on riigivõimu kukutamine.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: