Paeti arvates ei tohiks Reformierakond kandidaadi valimisega kiirustada ({{commentsTotal}})

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv eurosaadik Urmas Paet arvab, et partei ei tohiks kandidaadi valimisega kiirustada. Aega selleks on veel kaks kuud.

"Siin tuleb vaadata ka seda, kellel ja kuidas ja millises etapis on võimalik saada ka teiste erakondade toetus. Ainult sellega, kui üks erakond kellegi nimetab, antud juhul Reformierakond, siis see lõppude lõpuks siiski veel suurt midagi ei määra. Oluline on siin see, mida teised erakonnad ütlevad või keda nad on valmis toetama," ütles Paet "Terevisioonis".

Paeti arvates on tänane presidendivalimise seadus Eestis ajale jalgu jäänud.

"See tänane suhteliselt segane pilt väljendabki seda, et ka minu meelest see Küsimus ei ole ju selles, et kellel siis lõpuks näiteks riigikogu valimiste jaoks on täna 21 häält või ka 38 häält või isegi 48 häält, ühestki sellest arvust ei piisa, 68 on vaja. Mis tähendabki seda, et erakonnad võivad ju üht, teist või kolmandat oma ametlikuks kandidaadiks seada, aga lõppude lõpuks kokkuleppe jaoks erakondade vahel loeb ainult see, kellel on võimalik saavutada kolme või isegi nelja erakonna toetus, et saada see 68 kätte," rääkis Paet.

Küsimusele, mida on Paet oma toetuse tõstmiseks teinud, vastas ta, et teeb seda, mida on ikka teinud kõik viimased aastad. "Püüan võimalikult hästi teha seda tööd, mida ma parasjagu teen. Praegu Euroopa Parlamendis olla ja esindada seal ka Eestit niivõrd hästi kui see on võimalik," selgitas ta.

"Kui neid protsente vaadata, siis see väljendab seda praegust olukorda, kus ühtegi n-ö päris kandidaati veel ei ole ja ei saagi olla. Need heal juhul tekivad neli kuni kaks päeva enne valimisi. Ja see kõikumine on päris suur," lisas Paet.

Oma eeliseks Marina Kaljuranna ja Siim Kallase ees peab ta nii sise- kui ka välispoliitilist kogemust.

"Ma arvan, et see erinevus võib olla see, et mul vast on koos Eesti sisepoliitiline kui ka välispoliitiline värske ja päris põhjalik kogemus," lausus Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: