Paeti arvates ei tohiks Reformierakond kandidaadi valimisega kiirustada ({{commentsTotal}})

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv eurosaadik Urmas Paet arvab, et partei ei tohiks kandidaadi valimisega kiirustada. Aega selleks on veel kaks kuud.

"Siin tuleb vaadata ka seda, kellel ja kuidas ja millises etapis on võimalik saada ka teiste erakondade toetus. Ainult sellega, kui üks erakond kellegi nimetab, antud juhul Reformierakond, siis see lõppude lõpuks siiski veel suurt midagi ei määra. Oluline on siin see, mida teised erakonnad ütlevad või keda nad on valmis toetama," ütles Paet "Terevisioonis".

Paeti arvates on tänane presidendivalimise seadus Eestis ajale jalgu jäänud.

"See tänane suhteliselt segane pilt väljendabki seda, et ka minu meelest see Küsimus ei ole ju selles, et kellel siis lõpuks näiteks riigikogu valimiste jaoks on täna 21 häält või ka 38 häält või isegi 48 häält, ühestki sellest arvust ei piisa, 68 on vaja. Mis tähendabki seda, et erakonnad võivad ju üht, teist või kolmandat oma ametlikuks kandidaadiks seada, aga lõppude lõpuks kokkuleppe jaoks erakondade vahel loeb ainult see, kellel on võimalik saavutada kolme või isegi nelja erakonna toetus, et saada see 68 kätte," rääkis Paet.

Küsimusele, mida on Paet oma toetuse tõstmiseks teinud, vastas ta, et teeb seda, mida on ikka teinud kõik viimased aastad. "Püüan võimalikult hästi teha seda tööd, mida ma parasjagu teen. Praegu Euroopa Parlamendis olla ja esindada seal ka Eestit niivõrd hästi kui see on võimalik," selgitas ta.

"Kui neid protsente vaadata, siis see väljendab seda praegust olukorda, kus ühtegi n-ö päris kandidaati veel ei ole ja ei saagi olla. Need heal juhul tekivad neli kuni kaks päeva enne valimisi. Ja see kõikumine on päris suur," lisas Paet.

Oma eeliseks Marina Kaljuranna ja Siim Kallase ees peab ta nii sise- kui ka välispoliitilist kogemust.

"Ma arvan, et see erinevus võib olla see, et mul vast on koos Eesti sisepoliitiline kui ka välispoliitiline värske ja päris põhjalik kogemus," lausus Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: