Karilaid ja Põlluaas peavad parvlaevahanget poliitiliseks ja tahavad kriminaaluurimist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tallinna Sadam

Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmed Jaanus Karilaid (KE) ja Henn Põlluaas (EKRE) tegid komisjoni materjalide alusel Põhja prefektuurile kuriteokaebuse, kuna leiavad, et Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmise hankes rikuti riigihanke menetluse nõudeid.

"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindavaid isikuid," leidsid Karilaid ja Põlluaas.

Nende sõnul saab Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal väita, et parvlaevahankesse suursaarte ja mandri vahel mindi teadlikult hanget rikkudes.

"Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul," kinnitavad Karilaid ja Põlluaas.

Kuriteoteate kohaselt loodi hankes eelis AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad, millega sisuliselt välistati efektiivne konkurents turul ning võimaldati Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu.

"Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti," märkisid Karilaid ja Põlluaas.

Kuriteokaebus esitati kriminaaluurimise käivitamiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangetel ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomist.

Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: