Hollande hoiatas EM-i avapäeval streikijaid ({{commentsTotal}})

Sõdurid Pariisi tänaval prügihunnikust möödumas.
Sõdurid Pariisi tänaval prügihunnikust möödumas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa president François Hollande hoiatas täna ametiühinguid, kes kavatsevad jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal oma streigiaktsioone jätkata või isegi ulatuslikumalt alustada.

Streigilaine on Prantsusmaal kestnud juba nädalaid ning peamiselt protestitakse valitsuse poolt läbi surutava tööjõureformi vastu.

Tänast EM-i avakohtumist Pariisis ohustavad kõige rohkem rongijuhtide streik, mis tähendab, et jalgpallihuvilised ei pruugi Pariisi lähistel asuvale Stade de France'ile üldse jõuda. Nimelt kavatsevad streikijad täiesti teadlikult peatada just selle rongiliini, mis staadionile viib. Staadionil kohtuvad täna Prantsusmaa ja Rumeenia.

Samuti on ametiühingute streik toonud kaasa selle, et mitmel pool Pariisis ei veeta enam jäätmeid ära ning tänavatel kõrguvad prügimäed.

Lisaks streikidele valmistavad valitsusele muret ka terrorioht ning jalgpallihuligaanid. Esimene suurem intsident vutihuligaanidega leidis juba aset Marseille's. Prantsusmaa tänavatele on saadetud korda tagama kümneid tuhandeid sõdureid ja politseinikke.

President Hollande'i arvates on iga prantslase kohus tagada, et suur spordisündmus probleemitult mööduks.

"Ma pöördun iga vastutustundliku inimese poole, sest kui riik peab täitma oma kohust - ja ta teeb seda - siis võtame me kasutusele kõik vajalikud meetmed," rääkis riigipea.

Ametiühingute poole pöördus ka spordiminister Thierry Braillard, kes palus streikijatel arvestada ka jalgpallifännidega.

"Kuigi on aegu, mil streigid võivad aset leida, oleme me praegu olukorras, kus kavatsetakse takistada fännide liikumist staadionile. See ei ole lihtsalt normaalne," märkis minister.

Ametiühingud ei kavatse oma aktsioonidest loobuda

"Need ei olnud meie, kes praeguse ajakava paika panid," rääkis rongijuhtide esindaja Berenger Cernon. "Meie ei otsustanud, millistel kuupäevadel EM aset leiab. Praegu on käimas suur ühiskondlik liikumine, tööturu ümberkujundamine jätkub, tööjõureformiga jätkatakse."

"Me soovime, et kollektiivsete lepingute osas saaksid kõik läbi rääkida. Seega jah - loomulikult häirib see EM-i ja me jätkame streigiga," rõhutas ametiühingu kõneisik.



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: