Tallinna lennujaam: lennufirmad on teadlikud segavatest ehitustöödest, kuid hilinejad testivad vastutulelikkust ({{commentsTotal}})

Air Balticu lennukid.
Air Balticu lennukid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ööl vastu reedet pidi Viinist Tallinnasse suundnud Air Balticu lend maanduma hoopis Riias, kus sügavalt nördinud reisijatele anti väidetavalt vastuolulist teavet ümbersuunamise kohta. Tallinna lennujaama avalike suhete juhi Priit Koffi sõnul teadis lennukompanii, et Viinis valitsenud ilmaolude tõttu ei jõuta õigeks ajaks Tallinna, kuid hoolimata sellest otsustas siiski Austria pealinnast startida.

Kui ööl vastu neljapäeva suunati hilinenud Lufthansa Frankfurdi lend reisijaid teavitamata Helsingi lennujaama, siis ööl vastu reedet pidi samuti hiljaks jäänud Air Balticu Viini lend maanduma Tallinna lennujaama asemel Riias.

Viini lend pidi algselt maanduma Tallinnas kell 23.50 ehk 40 minutit enne lennujaama maandumisraja sulgemist, mis leiab aset kell 00.30 öösel.

"Riiga saabudes öeldi, et nüüd magate lennujaamas ja lend Tallinna väljub kell 6 hommikul," ütles reisija Kaili rahvusringhäälingule. Tema sõnul inimestele majutust ei pakutud ning bussiga reisijate saatmine Tallinna ei tulnud samuti kõne alla. Seejuures ei saanud inimesed kätte ka oma pagasit, mille nad lennujaamas üle olid andnud. "Osadel inimestel oli pagasis ravimid, üleriided ja muu vajalik," selgitas reisija.

Kaili sõnul oli naeruväärne ka see, et lennufirma otsustas keset ööd, kui Riiga läinud reisijad magasid, hakata inimesi üles äratama ning süüa pakkuma.

"Kui Tallinna lennujaam ütleb, et on kõiki ehitustöödest informeerinud, siis miks stardib suure hilinemisega Air Balticu lend Viinist olukorras, kus nad peaksid teadma, et hilinejaid Tallinna ei lubata," küsis Viini lennul olnud reisija.

Lennufirmadega on korduvalt kohtutud

Tallinna lennujaama avalike suhete juhi Priit Koffi sõnul on lennufirmasid algavatest töödest regulaarselt teavitatud. "Ennetavalt anti infot kogu aeg ja sel kevadel on toimunud lennufirmadega oma jagu kohtumisi ning kõigi ettevõtetega suheldi nii kirja kui ka telefoni teel /.../ kõik lennuettevõtted teavad seda, et kuni 00:30 kuni kell 6 hommikul on teatud öödel maandumisrada suletud," kinnitas Koff.

Ta möönis, et nii üleeilse Helsingis maandunud Lufthansa lennu ja ööl vastu tänast Riias maandunud Viini lennu puhul teadsid mõlemad ettevõtted, et nende lennuk jõuab Tallinna ajal, mil maandumisrada on juba suletud. "Miks nad siiski otsustasid startida, seda peab küsima juba lennufirmadelt endalt," nentis Koff.

Air Balticu Viini lennul olnud Kaili sõnul anti reisijatele ümbersuunamisest teada 10 kuni 15 minutit enne Riias maandumist, kuid reisijatele väideti, et täpsemad detailid selguvad lennujaamas.

"See jutt, mis Air Baltic meile rääkis muutus pidevalt, kuna lennukis öeldi, et Tallinna lennujaam on hakanud ette hoiatamat hakanud remonttöid teostama, kuid lennujaamas väidet, et ehitustöödega ollakse kursis," rääkis vastuolulist teavet saanud reisija.

"Absurdne olukord - lennukis laiutasid lennusaatjad käsi ja väitsid, et tegemist on erijuhtumiga ning et isegi nende stjuardesside asjad jäid Tallinna," lisas Kaili.

Ettevõtted katsetavad lennujaama vastutulelikkust

Lennujaama kõneisiku sõnul võib aga lennukompanii otsused mõjutada see, et kui vähegi tööde iseloom lubab, siis lubatakse lennukitel siiski maanduda.

"Me oleme püüdnud hoida rada lahti, et vastu võtta ka hilinejaid, aga sel juhul võib esiteks ehitusgraafik hakata venima ja teiseks, kui me hoiame lennurada kauem lahti, siis võib tekkida mure, et me jõua seda kell kuus avada, kuid alates sellest kellast hakkab meil tulema esimene hommikune laine lende," rääkis Koff.

Ta toonitas, et lennujaam peab maandumisraja täieliku turvalisuse, mistõttu on ajaline lõtk, mida jaam saab lennuettevõtetele pakkuda, tegelikult ülimalt väike.

"Me oleme lennukompaniidele rõhutanud, et ehitustööd plaanipäraseid lende ei mõjuta, aga kui me näiteks pühapäeval, mil lennurada oli kinni, võtsime Lufthansa lennu vastu veel kell 1.26 ehk pea tund aega hiljem, siis üleeilsete tööde juures ei saanud me enam lennu maandumist lubada, kuna hilinemine oli juba nii suureks läinud," selgitas Koff. "Kuna me oleme vastutulelikud olnud, siis on nii mõnelegi firmale jäänud soov proovida Tallinnas siiski ka pärast raja sulgemist maanduda," lisas ta.

Air Baltic teadis juba Tallinnast Viini lahkudes, et ei jõua

Ööl vastu reedet Riiga maandunud lennu puhul teadis Air Baltic Koffi sõnul juba Tallinnast Viini poole väljudes, et Austria pealinnas valitsenud halbade ilmaolude tõttu ei suudeta enne raja sulgemist Tallinna jõuda, mistõttu võeti tegelikult juba väljudes suund Riiale.

"Juba Tallinnast Viini lennates pidi lend juba tund aega Eestis ootama, kuna Viini lennujaam ehk sihtlennujaam ei andnud halbade ilmastikuolude tõttu luba õhku tõusmiseks. Siis läks kogu see tsükkel juba nihkesse," märkis Koff.

"See otsus tuli üsna kiiresti, et nad lendavad Riiga, sest seal on nende hub ehk baaslennujaam, sest sama lennuk pidi hommikul lendama Tallinnast Amsterdami /.../ Alguses oli lennufirmal plaan, et nad toovad inimesed bussidega Tallinnasse, kuid saades aru, et nad peavad niikuinii lennuki hommikul Tallinnasse tooma, siis nad ootasid lihtsalt Riia terminalis," nentis Koff.

Reede hilisõhtul Tallinna saabuvate lendudega probleeme tulla ei tohiks, kuna lennurada on ka öösel lahti, kuid see suletakse taas pühapäeva öösel vastu esmaspäeva.

 



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: