Annika Uudelepp: haldusreformi verstapostid ({{commentsTotal}})

Haldusreformi peamiseks sisuliseks teemaks paistab kujunevat omavalitsuste autonoomia. Ja see on otseselt seotud sellega, kui hästi võimaldab uus rahastamismudel omavalitsustele pandud ülesandeid täita. Keeruliseks teeb asja see, et reformi osas ei õnnestunud saavutada laiemat poliitilist konsensust, leiab poliitikaanalüütik Annika Uudelepp oma tänases kommentaaris.

Käesoleva kümnendi kaks suurt märki Eesti õigusloomes on seotud koosolemise seadustamisega, kuigi põhimõtteliselt täiesti erinevalt. Parlamendi eelmine koosseis otsustas lubada samasoolistel paaridel oma kooselu ametlikult vormistada. Nüüdne riigikogu suunab seda, kuidas käib omavalitsuste kokkupanemine.

Kuni viimase hetkeni poldud siin- ja sealpool Eestimaad kindlad, kas haldusreformist seegi kord asja saab või mitte, kuigi ühinemisläbirääkimisi peetakse paljudes omavalitsustes juba mõnda aega. Nüüd on pilt selgem, sest sel nädalal võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus.

Peamised verstapostid – ehk tähtajad ja omavalitsuste suurus – on nüüd paigas. Lühidalt olulisim: tulevased omavalitsused peavad olema vähemalt 5000, aga soovitavalt 11000 elanikuga, mõned erandid välja arvatud. Ja vabatahtliku ühinemise otsused peavad olema tehtud järgmise aasta 1. jaanuariks. Kes ise ei saa ühinetud, nende ühinemist suunab juba valitsus.

Nii et järgmise aasta oktoobris toimuvad omavalitsuste volikogude valimised juba uutes piirides.

Risk on, et opositsioon hakkab "tegema kooseluseadust"

Verstapostide vahele jääv vajab veel määratlemist. Nii nagu riigihaldusminister Arto Aas ütles, on lähikuudel vaja valitsusel ette valmistada ja otsustada, kuidas omavalitsused koostööd teevad, milliseid ülesandeid täidavad ning kuidas seda rahastatakse. Ühinemisi pikalt nõustanud ekspert Rivo Noorkõiv võrdles vastuvõetud haldusreformi seadust raamiga, mis vajab sisuga täitmist.

Asja teeb keerulisemaks see, et laiemat poliitilist konsensust haldusreformile saada ei õnnestunud.

Meenutan – haldusreform oli koalitsiooni üks olulisemaid kokkuleppeid ja anti kindel lubadus see tänavu jaanipäevaks seaduseks vormida. Nüüd võib öelda, et selle lubaduse on koalitsioon ausalt täitnud.

Sõnapidamise hind on paraku see, et aega ja energiat nii suure ja olulise teema opositsiooniga läbirääkimiseks jäi väheks ning ükski opositsioonisaadik eelnõule poolthäält ei andnud. Samas on see Eesti poliitikale omane, et kui mis tahes valitsus teeb midagi suurt, on mis tahes opositsioon sellele üldjuhul kategooriliselt vastu.

Tulemuseks on teatud risk, et haldusreformiga seoses võib opositsioon üritada ”teha kooseluseadust” ehk kütta vastuvõetud katuse all üles kõvasti emotsioone ja sedasi edasisi samme takistada. Poliitilist piigimurdmist hõlbustab see, et lahendus on esialgu tõesti veel poolik.

Milles järele anda, mida eelistada?

Tervikuni jõudmiseks on n-ö sisupaketi ettevalmistajatel vaja erakordselt head kaasamis- ja läbirääkimisoskust ning samas ka poliitilist tarkust kuulata parlamendis tekkivaid ideid ja tahet hoiduda neist jõuga ülesõitmisest.

Peamiseks teemaks paistab kujunevat omavalitsuste autonoomia. Ja see on otseselt seotud sellega, kui hästi võimaldab uus rahastamismudel omavalitsustele pandud ülesandeid täita.

Siin on aga järeleandmiskohad valitsuse jaoks valusavõitu kahel põhjusel.

Esiteks – kuidas anda niigi pingelisest riigieelarvest suurem tükk omavalitsustele? Vinduv majanduskasv, töökäte vähenemine ja samas kulukad valimislubadused suurenenud peretoetuste või madalapalgaliste maksuvabastuse näol tähendavad riigieelarve jaoks miinust.

Teiseks mõjutab ülesannete jaotus ka avalike teenuste pakkumist. Just paremad avalikud teenused on üks haldusreformi põhieesmärkidest. Ringiga oleme seega jälle raha juures tagasi. Ükskõik, kas kohustusi peab kandma omavalitsus või riik, raha on selleks ikkagi tarvis. Ja kui raha juurde ei tule, peab oskama valida, kus vähemaga leppida ja kuidas olemasolevat paremini kasutada.

Kui mõne teenuse puhul on kiirus ja lähedus eluliselt olulised (nagu kiirabi, pääste ja politsei), siis osade teenuste puhul oleks see küll tore, aga mitte hädavajalik. Nii et üks otsustamise koht on see, milles vähemaga leppida, kui samal ajal tahetakse mõnda teenust palju rohkem või kõrgemal tasemel pakkuda. Näiteks et gümnaasiumis käiaksegi pigem maakonnakeskuses, mitte kohalikus väikses koolis; et mõne eriarstivisiidi või keerukama protseduuri pärast tulebki sõita kaugemale tohtri juurde kui seni.

Läbi arutada ja kokku leppida on seega veel palju, kuid see on tehtav. Nagu kooselu puhul ikka, ei piisa ainult abielutunnistusele allakirjutamisest. Tuleb ka õppida ühiselt elama ning lahendama igapäevaseid probleeme tülli minemata.

Seekord peavad seda tegema riigivõim koos omavalitsustega ja koalitsioon koos opositsiooniga, et raam saaks parima võimaliku sisuga täidetud. Kasuks tuleb, et praegu on lahendajatel nii head tahet kui kogemust kohaliku elu juhtimisel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: