Annika Uudelepp: haldusreformi verstapostid ({{commentsTotal}})

Haldusreformi peamiseks sisuliseks teemaks paistab kujunevat omavalitsuste autonoomia. Ja see on otseselt seotud sellega, kui hästi võimaldab uus rahastamismudel omavalitsustele pandud ülesandeid täita. Keeruliseks teeb asja see, et reformi osas ei õnnestunud saavutada laiemat poliitilist konsensust, leiab poliitikaanalüütik Annika Uudelepp oma tänases kommentaaris.

Käesoleva kümnendi kaks suurt märki Eesti õigusloomes on seotud koosolemise seadustamisega, kuigi põhimõtteliselt täiesti erinevalt. Parlamendi eelmine koosseis otsustas lubada samasoolistel paaridel oma kooselu ametlikult vormistada. Nüüdne riigikogu suunab seda, kuidas käib omavalitsuste kokkupanemine.

Kuni viimase hetkeni poldud siin- ja sealpool Eestimaad kindlad, kas haldusreformist seegi kord asja saab või mitte, kuigi ühinemisläbirääkimisi peetakse paljudes omavalitsustes juba mõnda aega. Nüüd on pilt selgem, sest sel nädalal võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus.

Peamised verstapostid – ehk tähtajad ja omavalitsuste suurus – on nüüd paigas. Lühidalt olulisim: tulevased omavalitsused peavad olema vähemalt 5000, aga soovitavalt 11000 elanikuga, mõned erandid välja arvatud. Ja vabatahtliku ühinemise otsused peavad olema tehtud järgmise aasta 1. jaanuariks. Kes ise ei saa ühinetud, nende ühinemist suunab juba valitsus.

Nii et järgmise aasta oktoobris toimuvad omavalitsuste volikogude valimised juba uutes piirides.

Risk on, et opositsioon hakkab "tegema kooseluseadust"

Verstapostide vahele jääv vajab veel määratlemist. Nii nagu riigihaldusminister Arto Aas ütles, on lähikuudel vaja valitsusel ette valmistada ja otsustada, kuidas omavalitsused koostööd teevad, milliseid ülesandeid täidavad ning kuidas seda rahastatakse. Ühinemisi pikalt nõustanud ekspert Rivo Noorkõiv võrdles vastuvõetud haldusreformi seadust raamiga, mis vajab sisuga täitmist.

Asja teeb keerulisemaks see, et laiemat poliitilist konsensust haldusreformile saada ei õnnestunud.

Meenutan – haldusreform oli koalitsiooni üks olulisemaid kokkuleppeid ja anti kindel lubadus see tänavu jaanipäevaks seaduseks vormida. Nüüd võib öelda, et selle lubaduse on koalitsioon ausalt täitnud.

Sõnapidamise hind on paraku see, et aega ja energiat nii suure ja olulise teema opositsiooniga läbirääkimiseks jäi väheks ning ükski opositsioonisaadik eelnõule poolthäält ei andnud. Samas on see Eesti poliitikale omane, et kui mis tahes valitsus teeb midagi suurt, on mis tahes opositsioon sellele üldjuhul kategooriliselt vastu.

Tulemuseks on teatud risk, et haldusreformiga seoses võib opositsioon üritada ”teha kooseluseadust” ehk kütta vastuvõetud katuse all üles kõvasti emotsioone ja sedasi edasisi samme takistada. Poliitilist piigimurdmist hõlbustab see, et lahendus on esialgu tõesti veel poolik.

Milles järele anda, mida eelistada?

Tervikuni jõudmiseks on n-ö sisupaketi ettevalmistajatel vaja erakordselt head kaasamis- ja läbirääkimisoskust ning samas ka poliitilist tarkust kuulata parlamendis tekkivaid ideid ja tahet hoiduda neist jõuga ülesõitmisest.

Peamiseks teemaks paistab kujunevat omavalitsuste autonoomia. Ja see on otseselt seotud sellega, kui hästi võimaldab uus rahastamismudel omavalitsustele pandud ülesandeid täita.

Siin on aga järeleandmiskohad valitsuse jaoks valusavõitu kahel põhjusel.

Esiteks – kuidas anda niigi pingelisest riigieelarvest suurem tükk omavalitsustele? Vinduv majanduskasv, töökäte vähenemine ja samas kulukad valimislubadused suurenenud peretoetuste või madalapalgaliste maksuvabastuse näol tähendavad riigieelarve jaoks miinust.

Teiseks mõjutab ülesannete jaotus ka avalike teenuste pakkumist. Just paremad avalikud teenused on üks haldusreformi põhieesmärkidest. Ringiga oleme seega jälle raha juures tagasi. Ükskõik, kas kohustusi peab kandma omavalitsus või riik, raha on selleks ikkagi tarvis. Ja kui raha juurde ei tule, peab oskama valida, kus vähemaga leppida ja kuidas olemasolevat paremini kasutada.

Kui mõne teenuse puhul on kiirus ja lähedus eluliselt olulised (nagu kiirabi, pääste ja politsei), siis osade teenuste puhul oleks see küll tore, aga mitte hädavajalik. Nii et üks otsustamise koht on see, milles vähemaga leppida, kui samal ajal tahetakse mõnda teenust palju rohkem või kõrgemal tasemel pakkuda. Näiteks et gümnaasiumis käiaksegi pigem maakonnakeskuses, mitte kohalikus väikses koolis; et mõne eriarstivisiidi või keerukama protseduuri pärast tulebki sõita kaugemale tohtri juurde kui seni.

Läbi arutada ja kokku leppida on seega veel palju, kuid see on tehtav. Nagu kooselu puhul ikka, ei piisa ainult abielutunnistusele allakirjutamisest. Tuleb ka õppida ühiselt elama ning lahendama igapäevaseid probleeme tülli minemata.

Seekord peavad seda tegema riigivõim koos omavalitsustega ja koalitsioon koos opositsiooniga, et raam saaks parima võimaliku sisuga täidetud. Kasuks tuleb, et praegu on lahendajatel nii head tahet kui kogemust kohaliku elu juhtimisel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.