Kätlin Konstabel: Kaljuranna käekott ja luba kanda ehk tõsine jutt ridikülist ja rõivastest ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. Autor/allikas: Liis Velsker/ERR

Meedia ja avalikkus ei kohtle ka tänapäeva Eestis mees- ja naispoliitikuid võrdselt, leiab psühholoog Kätlin Konstabel oma arvamusartiklis.

Pean tunnistama, et minu jaoks on alati olnud äärmiselt kummaline kuulata arutelusid sellest, kas Eesti ikka on valmis naispresidendiks. Kuidas üldse tuleb inimestele pähe millegi sellise üle arutleda? Kas tegelikult valitseb ikkagi usk, et kõigil naistel on suur vaimne ja füüsiline liitpuue?

Arutada võiks ju siis, kui presidendi ametiülesannete seas oleks tegevusi, mis eeldaks pidevat jõukatsumist Gerd Kanteri ja Margus Hundi mõõtu vägimeestega. Või kui naispresidendi ametisse sattumise puhul kardetakse võimude lahususe printsiibi pärast – sest oht, et ükski meessoost minister, kohtunik või riigikogulane ei suuda siis enam selge peaga mõelda, on lihtsalt niivõrd suur. Või kui on tõendatavalt olemas oht, et naispresidendid hakkavad ÜRO täiskogu ees kõnet pidades, sõja puhkedes või vabariigi aastapäeva vastuvõtu kätlemistseremoonia ajal sünnitama.

Aga muidu – kust tuleb täiesti mõistlike inimeste pähe mõte, et sellises asja peaks 21.sajandil üldse kahtlema?

Eelnev võikski tunduda marslaste või muude teispoolsete tegelaste aruteluteema, kui Eesti reaalsus poleks see, et päris tavalises elus kehtivad siiski endiselt nii mõnigi kord meeste ja naiste kohta erinevad eeldused. Tegelikult meie kõigi peas. Neist ei räägita kodus, nagu ei räägita igapäevaelus sellest, et inimestel on üldiselt nina keset nägu ja ööpäevas on 24 tundi. Mida sa elementaarsetest asjadest ikka räägid.

Kas meestele ja naistele on lubatud samad käitumisviisid?

Kui peres näiteks mehe puhul on üsna aktsepteeritav, et ta teinekord tuleb koju poole öö ajal ja pehmelt öeldes joviaalses tujus, siis kas samamoodi võib teinekord toimida ka naine? Kui naine võtab teatada, et tal viskas tööl nagunii üle, tuleb ära ja on lastega kohe pikka aega kodus, siis kas sama oleks mingil teisel ajahetkel lubatud ka mehele? Naine peab end sättima (ja saab aja kulutamise eest armastava abikaasa torina osaliseks), mees paneb lihtsalt midagi selga – aga kas vastupidi võiks?

Käekotid, kingad, meik, kleidid – tundub mõttetu pealiskaudne teema. Mis me sellest üldse räägime, õige inimene nii tühistele asjadele ei mõtle… Ega me ”õigete meeste” puhul ju üldse välimusest väga räägigi – ainult siis, kui ta ikka tõeliselt räpane on. Mees võtab presidendi vastuvõtuks laenutusest fraki, sest kes see viitsib nii edevat asja õmmelda lasta. Naine seevastu käib mitu kuud disainereid ja õmblejaid pidi. Isegi ei mõtle laenutusest, sest kus selle häbi ots, kui keegi teada saaks. Mis siis, et frakki saab kanda mitu korda ja daamidel vaadatakse ballikleidi korduva kandmise peale viltu juba sadu aastaid.

Kõik need on väikesed detailid igapäevaelus, mida me tähele ei pane ja mis just oma tähelepandamatuses annavad märku sellest, kui sügaval meie sisemuses sooga seotud ootused ja standardid on.

Peaministri luba kanda käekotti

Meie välisminister Marina Kaljurand omab kena sinist käekotti, mille puhul tegi keegi kindlaks firma ja hinna, lugu avaldati meedias. Infot tuli palju, muu hulgas saime teada sellest, et ajakirjaniku arvates tähistab väljend „luksuslik“ käekotte hinnavahemikus 500-4000. Aga saime teada ka, et välisminister oli ühel tegusate naiste üritusel viidanud, et Taavi Rõivas olla talle kotiloo meediasse jõudmise järel helistanud ja teatanud, et sellise käekoti omamises pole halba midagi, vastupidi.

On pakutud välja, et küllap viskas Marina Kaljurand peaministrilt saadud käekotikandmisloa saamise asjus nalja ja seda tahakski väga uskuda. Ent ometi on igasuguse kommunikatsiooni puhul tähtis see, mis sõnum kohale jõuab – ja kui kohale jõuab vale sõnum, mitte algselt kavatsetu, siis on asjad kehvasti. Süüdistada sõnumi vastuvõtjat võib (et kuidas inimesed ometi nalja ei mõista), aga selline süüdistamine pole tõhus – sõnumi saatjal on alati mõistlik esmalt enda osa läbi mõelda, selles tarvidusel muutusi teha.

Igatahes midagi pole parata, selle loo juures on probleemne kõik muu, välja arvatud see, et ühel naisel, kes juhtumisi on ka välisminister, on ilus käekott.

Probleem on, et taolisi detaile paneb meedia tähele just naispoliitikute juures. Kui tihti meil hinnatakse ja arvustatakse meespoliitikute kellade, ülikondade, kingade, portfellide jne brände ja väärtust? Kui ei, siis miks? Taavi Rõivase sokkide puhul on oldud korduvalt elevil nende värvi tõttu – aga hinnast ega firmamärgist ei räägita midagi.

Edasi... miks pidi daam teiste väljapaistvate daamide ees kõneledes üldse käekotilugu jutuks võtma; kas võis arvata, et see seltskond poleks mõistev? Miks sobis selleks peaministrile viitamine – ühtepidi on ju juba see veider, et kolmekümnendates mees on keegi, kes mõnevõrra soliidsemas eas daamile käekottide asjus nõu annab, teisalt, jah, ei jäta head muljet, kui peaminister sellisel viisil presidendiks soovivat naissoost ministrit toetab.

Ja see huvitav mõte, et midagi vähemat ministrilt ei ootakski – sellest võib välja lugeda, et valitsuskabineti liikmed peaksidki peaministri arvates just luksusbrände kandma. Kas kannavad, kas see on vältimatu eeldus? Ja siit jõuame uuesti tagasi „põletava“ küsimuseni peaministri sokkide hinna kohta. Mis algselt võis olla nali, sai korraga külge suure rodu küsitavaid tähendusi.

Muide, keegi pole millegipärast küsinud Taavi Rõivaselt kommentaari, et kas ta siis helistas Marina Kaljurannale või oli tegu naljajutuga – helistamise fakti olemasolu annaks oluliselt rohkem infot peaministri ja tema arusaamade kohta.

Välimus on seotud sissetulekuga

Kogu see arutamine välimuse üle võiks muidugi tunduda tühine, kui välimus ei mõjutaks inimeste reaalset hakkamasaamist. Alles äsja, ajakirja Research in Social Stratification and Mobility juuninumbris avaldati uuring, milles osales 14600 meest ja naist vanuses 24-32 aastat. Leiti, et välimus ja sissetuleku suurus on seotud. Seotud nii meestel kui naistel, aga just naistel on äärmiselt oluline vahendav tegur see, kui sätitud ja hoolitsetud nad on.

Kui arvestada seda, et naistel kulub kõige selle peale meestest oluliselt enam nii aega kui ka raha, siis ei saa nentida muud kui seda, et see olukord pole päris aus ning välimusest võib ja tuleb n-ö tõsistegi teemade juures – nagu näiteks poliitika – rääkida küll.

Küsimus on aga, et kuidas seda mõistlikult teha. Vahest võiks võtta eeskuju sellest, kuidas käsitleti (peamiselt USA) meedias kahe silmapaistva naise – Hillary Clintoni ja Sheryl Sandbergi – rõivastuse detaile.

Muu hulgas naiste jõustamise liikumise „Lean In“ rajaja Sheryl Sandbergi külmrelvana näivate tikk-kontsadega stiletod jaanuarikuisel Davosi majandusfoorumil andsid põhjust analüüsida välimusega seotud topeltstandardeid ka infotehnoloogiasektoris. Kui tuletame meelde, et just selles valdkonnas on levinud mitteformaalne riietusmistiil, siis kas see ikka on aktsepteeritud kõigi puhul?

Kui Mark Zuckerberg on öelnud, et tema rohke hallide t-särkide kogu on tingitud sellest, et tal tuleb otsustada tähtsamaid asju kui riiete valik, siis see väga mõistlik mõte võiks ju olla aktsepteeritav ka naiste puhul. Kas aga on? Või on naisel positsioonist sõltumata vaja valmis olla kuulma süüdistusi liigses pealiskaudsuses või edevuses – või siis vastupidi, oskamatuses enda välimuse eest hoolitseda? Kindlasti ei kirjuta keegi Sandbergile ette, mida ta kandma peab, aga tajutud ootused on siiski olemas.

Teine hiljutine näide – Hillary Clintoni 12 495 dollarit maksnud Armani jakk, mida ta kandis aprillis, kõneledes ebavõrdsusest, töökohtade loomisest ja pensionidest.

Jah, Clintonit on süüdistanud halvas kontekstitunnetuses, aga on ka teisi vaatenurki. Kas või seesama mõte, et kas ta siis ei või olla see, kes ta on – ennast üles töötanud tubli naine, kel seljas oma raha eest ostetud jakk? Hinnatud on Clintoni püüdlusi oma stiili paremaks seada, arutatud, et kas siht – naine USA presidendiks – on väärt osana taktikast ka välimusele suurema tähelepanu pööramist.

Välja on toodud ka Donald Trumpi särkide ja ülikondade hindu ning tõsiasja, et olles tugevalt immigrantide vastane ja rõhutades kodumaise majanduse edendamist ja töökohtade loomist, eelistab ta ise Euroopa luksusbrände ja Hiinas tehtud lipse.

Räägime välimusest, aga asjalikult

Rõivad ja välimus on diplomaatias, tegelikult igasuguses suhtluses oluline teema – sinna pole midagi pole parata. Saadavad sõnumeid, tahame või ei taha.

Marina Kaljuranna sallikandmine Iraani visiidi ajal tekitas sisulise arutelu selle kohta, mil määral me peame teise kultuuri tavadega arvestama. Tema prossid võivad saada sama legendaarseteks sõnumikandjateks kui omal ajal Madeleine Albrighti omad olid.

Mailis Repsi püüe end presidendiametist mõtlema asudes soliidsemaks putitada leidis heakskiitu, aga Taavi Rõivas võlub inimesi jätkuvalt noortepärasusega ja keegi ei pahanda. Miks niipidi ja mitte teisiti?

Seega, räägime ikka presidendikandidaatide ja teiste tegusate inimeste käekottidest, riietest ja välimusest. Aga rääkides mõtleme kontekstile, hoiame peas neid sõnastamata ootusi ja hoiakuid.

Ja kui juba räägime, siis ikka võrdselt. Et president peaks olema kogu rahva – seega ka naiste – president, siis küsime alustuseks Siim Kallaselt tema eelistuste kohta näohooldustoodete osas. Allar Jõksilt tuleb kindlasti pärida prilliraamide brändide kohta ja Eiki Nestor jagagu mõtteid sellest, milliseid päevitusriideid eelistab ja võibolla on neid, keda huvitaks Jaak Jõerüüdi nõuanded suvise jalahoolduse osas. Tundub imelik? Naiste puhul ilmselt ei tunduks.

Kui meid see info muidu ei huvita, siis küsime kas või kandidaatide stressitaluvuse – ja sotsiaalse tundlikkuse – testimiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema